Migratsiooninõuandla valimine Münchenis lükati 2026. aasta novembrisse!

Migratsiooninõuandla valimine Münchenis lükati 2026. aasta novembrisse!

Münchenis tekitab palju elevust rändenõuandla valimiste edasilükkamine. Plaanipäraselt 8. märtsil 2026 toimuvate kohalike valimiste asemel lükkub rändenõukogu valimine nüüd 22. novembrile 2026. See linnavolikogu otsus ei ole mitte ainult logistiline väljakutse, vaid ka poliitiline pöördepunkt. Rändenõukogu ise, kes saavutas 2023. aastal vaid napid 3,1% valimisaktiivsuse, on otsusest nördinud. Klara Schinnerl ja teised liikmed kritiseerivad, et see võib muuta migrantide hääle vähem tähtsaks, samas kui Andrei Yagoubov hoiatab, et nõuandekogu võib kaotada oma demokraatliku legitiimsuse. Peaaegu pool Müncheni elanikest on ju rändetaustaga.

Toetust lahutamise otsusel on rahalised põhjused. Linnavalitsus ja linnavolikogu hindavad valimiste üheaegseks läbiviimiseks kuludeks umbes 911 000 eurot, edasilükkamisega võiks kokku hoida umbes 570 000 eurot. SPD linnanõunik Micky Wenngatz väidab, et eraldi valimised on vajalikud õiguslikel põhjustel ja et lisakulud oleksid märkimisväärsed. Sellegipoolest jääb õhku küsimus, kuidas areneb migrantide kasvav ebavõrdsus poliitilises osalemises.

Poliitiline osalus ja selle tähendus

Poliitiline osalus on Saksamaal sisserändajate integreerimise oluline osa. Umbes 10%-l Saksamaa 82,2 miljonist inimesest ei ole Saksamaa kodakondsust ja suundumus on tõrjutuse suunas. Kuigi EL-i riikidest pärit migrantidel on võimalus kohalikel valimistel osaleda, puudub kolmandate riikide kodanikel juurdepääs poliitilisele süsteemile. Nad on kohalikel, osariigi ja föderaalvalimistel suures osas välja jäetud. Seda ebavõrdsust peetakse "demokraatia puudujäägiks" ja see põhjustab intensiivseid arutelusid poliitilise osaluse üle.

Miks on see Müncheni jaoks nii oluline? Baieri pealinnas elab umbes 200 000 inimest, keda mõjutab rändenõukogu valimiste edasilükkamine. Integratsiooni nõuandekogude roll muutub selles kontekstis olulisemaks. Võrreldes välismaalaste nõuandekomisjonidega, millel on sageli vaid nõuandev funktsioon, on neil komisjonidel oma otsustusõigus ja nad on poliitilistesse protsessidesse rohkem kaasatud. Kuid ka siin on sageli päevakorras sellised väljakutsed nagu keelebarjäär või poliitilise kogemuse puudumine.

väljavaade

Arutelu migrantide poliitiliste õiguste üle on edenenud ka teistes Euroopa riikides. Teerajajate hulka kuuluvad Rootsi ja Taani, kus kolmandate riikide kodanikel on lubatud hääletada kohalikul tasandil. Saksamaa on üks väheseid riike, kes pole seda sammu veel astunud. Arvestades praeguseid arenguid selles riigis, tekib küsimus, kas ja millal toimub ka siin ümbermõtestamine.

Nii et probleem on pooleli ja Marie ei kasuta ühtegi otseteed. Suure sisserändajate osakaaluga linnana peab München rohkem kui kunagi varem tagama, et kõigi kodanike häält võetakse kuulda. Rändenõukogul võiks siin olla võtmeroll, kuid selleks on vaja ka asjakohast poliitilist raamistikku.