CSU tähistab 80. aastapäeva: vastuoluline krutsifikside probleem jagab arvamusi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

CSU tähistab 80. aastapäeva ja arutleb kristlike väärtuste ja Baierimaal valitseva krutsifiksi üle. Sissevaade traditsioonidesse ja muutustesse.

Die CSU feiert 80 Jahre und diskutiert über christliche Werte und Kruzifix-Urteil in Bayern. Einblicke in Tradition und Wandel.
CSU tähistab 80. aastapäeva ja arutleb kristlike väärtuste ja Baierimaal valitseva krutsifiksi üle. Sissevaade traditsioonidesse ja muutustesse.

CSU tähistab 80. aastapäeva: vastuoluline krutsifikside probleem jagab arvamusi!

CSU tähistab laupäeval Münchenis oma 80. aastapäeva oikumeenilise jumalateenistusega, mis austab partei sügavalt juurdunud kristlikke traditsioone. CSU endine peasekretär Markus Blume kirjeldab CSU-d kui ainulaadset poliitilist kogukonda, mis ühendab traditsioonilise Baieri võimu kaasaegsete väärtustega. Kuid keset pidustusi on ka erakonna sees lõhesid ja pingeid katoliku kirikuga, mis muutuvad üha märgatavamaks.

Aastapäeva taustal seisab CSU silmitsi väljakutsetega, mida iseloomustavad poliitiline konkurents ja sisevaidlused oma kristlike väärtuste üle. CSU absoluutne enamus Baieris tundub olevat kaugel, eriti pärast häältekaotust viimastel osariigi valimistel. Keskne vaidluskoht on krutsifiks ja selle roll koolides, mida tugevdab veelgi Baieri halduskohtu (BayVGH) hiljutine otsus.

Krutsifiksi otsus tekitab segadust

Baieri liidumaa keskkooli sissepääsualal asuv krutsifiks peeti negatiivse usuvabaduse rikkumiseks. Kaks õpilast olid krutsifiksi vastu, mistõttu kool seda ei eemaldanud. BayVGH on nüüd otsustanud, et krutsifiks tuleb eemaldada. CSU parlamendifraktsiooni juht Klaus Holetschek kahetseb kohtuotsust ja kordab, et rist peaks jääma nähtavaks, isegi kui halduskohus seda nii ei näinud. Siiski on Baieri seadusandluses vaieldamatu, et alg-, kesk- ja erikoolide igas klassiruumis peavad olema ristid; see määrus ei kehti gümnaasiumide kohta.

Hiljutises olukorra kohta tehtud avalduses selgitab Holetschek, et kuigi kohtuotsuseid tuleb austada, on ta siiski veendunud, et rist on Baieri osa. Ka kohmakad poliitilised reaktsioonid kohtuotsusele näitavad, kui tundlik see teema on. Vabad valijad kirjeldasid seda kui "rasket lööki" kristlusele Baierimaal ja kutsusid üles arutlema koolides religioossete sümbolite üle.

Ajaloolised juured ja tuleviku väljakutsed

CSU on aastakümneid säilitanud tihedad suhted katoliku kirikuga, mis on olnud paljude poliitiliste talentide toetusallikaks. Eraldi äramärkimist väärivad sellised poliitikud nagu Alois Glück Baieri Rahvaparteis. Kuid ajad muutuvad: CSU seisab nüüd silmitsi väljakutsega leida uus strateegia uue parempoolsete parteide grupi üha suureneva konkurentsi vastu.

Varem on CSU poliitilistel põhjustel tugevalt toetanud ka kristlikke väärtusi. Pärast 1995. aasta krutsifiksi otsust demonstreerisid kiriku esindajad koos CSU osariigi valitsusega klassiruumis risti eest. Kuid hiljutised korraldused, nagu Markus Söder, kes kutsus kõiki riigiasutusi riste riputama, tekitasid pingeid ja neid kritiseeris Müncheni kardinal Reinhard Marx. Ta hoiatas "lõhe, rahutuste, opositsiooni" loomise eest.

Katoliku kirik näeb end tänapäeval demokraatia ja valgustuse kaitsjana, kuid kuidas see suhe CSU-ga edasi areneb? Kindel on see, et Baieri Rahvapartei ja kirik peavad olema pidevas dialoogis, et olla valmis tulevasteks väljakutseteks. Kuigi CSU jääb oma juurte juurde, jääb küsimus, kuidas ta suudab end kiiresti muutuvas ühiskonnas maksma panna.