München avastab peidetud kalliskive: fookuses kolmandad kohad!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

München algatab seltskondlike kohtumispaikade arhiveerimiseks kunstiprojekti, mis algab 16. juulil Motorama linnaraamatukogus.

München initiiert ein Kunstprojekt zur Archivierung sozialer Treffpunkte, startet am 16. Juli in der Stadtbibliothek Motorama.
München algatab seltskondlike kohtumispaikade arhiveerimiseks kunstiprojekti, mis algab 16. juulil Motorama linnaraamatukogus.

München avastab peidetud kalliskive: fookuses kolmandad kohad!

Münchenis on hoo sisse saanud põnev kunstiprojekt nimega “Kolmandad kohad”. Selle eesmärk on tuvastada ja arhiveerida sotsiaalseid kohtumispaiku, mis pole kodus ega tööl. See idee, mille välja mõtles USA sotsioloog Ray Oldenburg, pälvib ka siin järjest suuremat tähelepanu. Seda projekti juhib pühendunud kunstiõpetaja Miriam Worek, kes käivitab kolmapäeval, 16. juulil huvitava kampaania. Idee on jäädvustada mitte ainult unustatud, vaid ka praeguseid ja isegi utoopilisi paiku, et austada nende tähtsust meie ühiskonnas. Nagu tz teatati, on 22. ja 28. juulil ning 12. augustil algusega kell 19.00 Motorama linnaraamatukogus ette nähtud infoõhtud huvilistele kodanikele.

Lisaks saavad linnakodanikud alates 16. juulist laenutada linnauuringute seljakotti, mis on varustatud 3D-skanniva tahvelarvuti ja mikrofoniga, et dokumenteerida enda kultuuripaiku. Worek on juba jäädvustanud arvukalt muljeid ja objekte, sealhulgas populaarne kohvik-baar Mona, mis toimis kahe aasta jooksul subkultuuriliste sündmuste kohtumispaigana ja on suletud alates 2024. aastast. Ajaloolised fotod sellistest kohtadest nagu Drehleieri teater laiendavad arhiivi ja annavad ülevaate muutustest Müncheni kultuurimaastikul.

Kolmandate kohtade mitmekesisus

Kolmandad kohad on palju enamat kui lihtsalt hubased kohvikunurgad; nad võivad olla kõikjal, kus inimesed tunnevad vajadust sotsiaalseks suhtluseks. Vastavalt Körberi sihtasutus Oluline on olemasolevaid kohti loovalt kasutada. Restoranid, pagariärid ja hubaste kohvikualadega supermarketid on populaarsed kohad, kuhu minna, eriti eakate jaoks, kellele meeldib seal aega veeta, et suhelda. Saksamaal on aga uuringud näidanud, et toitlustusasutuste arv on pärast koroona sulgemist vähenenud. Samal ajal tõusevad hinnad toitlustussektoris, mis muudab seltskonnakohtumiste olukorra keerulisemaks.

Tagasivaade seltskondlike kohtumispaikade seisule näitab, et paljusid traditsioonilisi restorane maal enam ei eksisteeri, mis on kahjuks sageli tingitud vanusest või ärilistest põhjustest. See muudab omavalitsuste tegutsemise veelgi olulisemaks. Hea näide uuenduslikest koosolekuruumidest on “kolmandad kohad”, mis eksisteerivad erineval kujul nagu kohvikud, raamatupoed või kogukonnaruumid. Eelkõige USA-s, Hollandis ja Põhja-Euroopas on paljud raamatukogud oma rolli sotsiaalse kohtumispaigana ümber defineerinud ja seeläbi kodanike aktiivset osalust edendanud – ka siin riigis on olemas algatused raamatukogude atraktiivsemaks muutmiseks.

Üksinduse vastu võitlemine

Üksinduse ja sotsiaalse isolatsiooni küsimust tunnistatakse üha enam sotsiaalseks probleemiks. Avalikud kohtumispaigad mängivad sotsiaalses suhtluses otsustavat rolli, eriti vanemate inimeste puhul. Samuti räägitakse selliste kohtade loomise ja propageerimise vajadusest bv ennetamine. Sellised algatused nagu "Toolid välja!" või põlvkondadevahelised lõunasöögid näitavad, kui lihtne võib olla korraldada inimesi kokku toovaid naabruskonna üritusi.

Kokkuvõttes on kolmandad kohad Münchenis ja kaugemalgi olulised keskused, mis tugevdavad kogukonna heaolu. Nende kohtade arhiveerimisega ei soovi Woreki kunstiprojekt mitte ainult ajalugu elus hoida, vaid ka algatada dialoogi meie aja sotsiaalsete vajaduste üle. Selge üleskutse kõigile Müncheni elanikele: osalege oma naabruskonnas ja tehke esimene samm selliste koosolekuruumide taaselustamiseks!