München: kohtunikud piiravad ajakirjandusvabadust kriminaalmenetluses!

München: kohtunikud piiravad ajakirjandusvabadust kriminaalmenetluses!

Müncheni halduskohus otsustas, et ajakirjanikel ei ole käimasolevates juurdlustes õigust kaitsjate nimedele. See otsus, mis tehti teatavaks 18. juunil 2025 (viide M 10 E 25.3465), põhineb föderaalse juristide seaduse (BRAO) kohaselt klientide konfidentsiaalsusel, mida peetakse juriidilise konfidentsiaalsuse säilitamisel ülioluliseks. LTO. Selle konkreetse juhtumi puhul küsis ajakirjanik mõrvas kahtlustatava kaitsja nime. Riigiprokurör keeldus aga teavet andmast ja viitas kliendi konfidentsiaalsusele.

Halduskohus väitis, et õigussaladuse hoidmine on põhiseadusliku õigusemõistmise huvides hädavajalik. See otsus on teravas vastuolus Hamburgi kõrgema halduskohtu otsusega, mis kinnitas ajakirjanduse õigust teabele sarnastes juhtumites. Kui Hamburgis peeti ajakirjandusvabadust olulisemaks, siis Müncheni kohus näeb selgelt, et klientide konfidentsiaalsus on ülekaalukas, ilma et oleks pidanud leppima ajakirjandusvabaduse rikkumisega.

Teabeõiguse varjuküljed

Aga mis täpselt peitub ajakirjandusseadusest tuleneva teabeõiguse taga, mis on Saksamaal põhiseaduse artikli 5 lõike 1 teise lausega kindlalt kinnitatud? Selle standardi eesmärk on tagada ajakirjanikele ja meediaettevõtetele juurdepääs teabele ning see on sõna- ja ajakirjandusvabaduse oluline element, nagu väitis Herfurtneri advokaadibüroo hukatakse. Praktikas peab aga taotleja ehk ajakirjanik tõendama õigustatud huvi taotletava teabe vastu. Teavet saab anda vaid teatud asjaoludel, kusjuures oluliseks välistamise põhjuseks on isikuõiguste kaitse ja oht avalikule korrale.

Selle näiteks on varasem juhtum, kus ajakirjanik otsis teavet politseioperatsioonide kohta oma elukohas. Kuigi Müncheni halduskohus seadis kaebaja andmekaitse antud kontekstis ajakirjandusvabadusest kõrgemale, kinnitas kohus siiski avalike suhete tähtsust ja õigust, millele ajakirjandusel on õigus. See näitab, et ajakirjandusseadusest tulenevate teabenõuete puhul on alati vaja kaaluda informatsioonilise enesemääramise õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Oodake peamise istungini

Veel üks huvitav aspekt praegusest olukorrast on see, et VG Müncheni teatel peab ajakirjandus teabe saamiseks ootama peaistungini, kuna uurimine pole avalik. See võib ajakirjandustööd oluliselt raskendada ja tõstatab küsimuse: kuidas saavad ajakirjanikud sellistel puhkudel täita oma rolli infovahendajana, kui neile olulist teavet ei anta?

Kohtute lahendid näitavad, kui tundlik on tasakaal ajakirjandusvabaduse ja individuaalsete isikukaitseõiguste vahel. Arutelu teabeõiguse piiride üle on jätkuvalt põnev ja näitab, et ajakirjanikel on jätkuvalt vaja teada oma õigusi ja kohustusi ning vajadusel kaaluda õiguslikke meetmeid, nagu ikka. Baieri seadusandlus soovitab.