Ajateenistuse arutelu: kas Saksamaa armee on hädaolukorraks valmis?

Ajateenistuse arutelu: kas Saksamaa armee on hädaolukorraks valmis?

Praegune arutelu Euroopa sõja ja ajateenistuse üle kogub Saksamaal hoogu. Pidades silmas jätkuvaid geopoliitilisi pingeid, eelkõige Venemaa sõjast Ukraina vastu, kerkib palju küsimusi. Moto “Raske, kuid õiglane” all arutlevad erinevad eksperdid ja poliitikud võimaliku ajateenistusse naasmise ja Saksamaa sõjalise valmisoleku üle esmaspäeval, 22. septembril 2025. Saade on otseülekandes Berliinist ja tõotab teemal põnevat arutelu.

Arutelus osalevad prominentsed nimed nagu Norbert Röttgen CDU-st, kes vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest, samuti Jan van Aken vasakpoolsest ja Bundeswehri esindajad, nagu näiteks peainspektori asetäitja Nicole Schilling. Oma vaatenurgast annavad oma panuse ka sellised noored häälekandjad nagu juuratudeng Annabell Günther, kes on reservväelane, ja ajakirjanik Özge Inan. See voor ei peegelda mitte ainult sõjalisi väljakutseid, vaid ka võimaliku ajateenistusega kaasnevat sotsiaalset vastutust.

Hetkeolukord ja ajateenistus

Arutelu ajateenistusse naasmise üle on ammu hilinenud ja seda tugevdab NATO kiireloomuline olukord. Kaitseminister Pistorius kutsus hiljuti üles tõstma sõjalist valmisolekut, et vastata praegustele väljakutsetele. Kuid küsimus jääb: kas piisab vabatahtlikust ajateenistusest või on tagasipöördumiseks vaja vana kohustuslikku ajateenistust? Vastavalt aruandele GIDS Hamburg On hääli, kes peavad ajateenistuse eeliseid personalipuuduse ja väljaõppereservide täitmisel ülioluliseks.

Võrdlus rahvusvaheliste mudelitega näitab, et kohustusliku ajateenistuse käsitlusi on väga erinevaid. Endine tankiohvitser ja sõjaväeekspert Andreas Rapp võtab sihikule ajateenistuse ülesehituse Euroopas ja NATO riikides, käsitledes ühtlasi ajateenistuse rolli usaldusväärse heidutusvõime tagamisel. Sellistes riikides nagu Rootsi näete, kuidas ajateenistust saab tõhusalt integreerida.

Vastuolulised arvamused ja tulevik

Surve Bundeswehrile kasvab, kuid on muret, et väed ei pruugi värbatud arvu suurenemisega toime tulla. Seda väljendas ka SPD poliitik Högl, kes tõi välja koolitus- ja majutuspersonali vähesuse. Ta soovitab kohustuslikku teenistusaastat, mille võiks täita ka Bundeswehris. See idee võiks tuua kokku noored ja vanad ning avada uusi väljavaateid üldise sotsiaalse ja sõjalise kaasatuse edendamiseks.

Viimane uuring näitab, et Saksamaa sõdurite arv on viimasel ajal veidi langenud, umbes 181 000-ni. Sõdurite keskmine vanus on 34 aastat. Need numbrid räägivad enda eest ja näitavad survet tegutseda. Vastavalt teabele Deutschlandfunk Eksperdid eeldavad, et tulevane föderaalvalitsus tegeleb selle probleemiga sel aastal intensiivsemalt.

Eriti põnev saab olema järgmine arutelu, kus neid vaatenurki ja ettepanekuid üksikasjalikult vaadeldakse. Sõda Euroopas ja sellega seotud väljakutsed seavad ühiskonnale suuri küsimusi. Üleskutse vastutusele riigi julgeoleku eest on midagi enamat kui lihtsalt loosung – see on sellistel aegadel hädavajalik. Esmaspäevane sündmus võib olla murranguliste otsuste alguseks kohustusliku ajateenistuse kohta Saksamaal.