Miinimumpalga tõus: Gastronoomia kriisis – koormused kasvavad!

Miinimumpalga tõus: Gastronoomia kriisis – koormused kasvavad!

Merzi valitsuse plaanid alampalga tõstmiseks on selged ja toovad kaasa suuri muudatusi. Alates 1. jaanuarist 2026 tõstetakse seadusega ettenähtud töötasu alammäära 13,90 euroni tunnis, millele järgneb edasine tõus 14,60 euroni alates 1. jaanuarist 2027. Praegune miinimumpalk on 12,82 eurot. Föderaalne tööminister Bärbel Bas peab seda meedet "edulooks" ja sammuks õigluse õiges suunas. Mida see aga toitlustustööstusele tegelikult tähendab? Nagu Merkur teatab, võib tõus eriti rängalt tabada seda tööstusharu, mis kannatab niigi suure tööjõupuuduse käes.

Dehoga Bavaria hotellide ja restoranide assotsiatsiooni piirkonnajuht dr Thomas Geppert rõhutab, et personalimahukad ettevõtted, mis toetuvad otsekontaktile külalistega, tunnevad selgelt kasvavate personalikulude mõju. „Kõrgem alampalk võib kaasa tuua madala kvalifikatsiooniga inimeste tõrjumise tööturult,“ hoiatab Geppert ja tunneb muret edasise hinnaarengu pärast. Paljud restoranipidajad võivad olla sunnitud kandma suurenenud kulud külaliste kanda, mis võib kaasa tuua hinnatõusu.

Finantssurve ja tööstuse reaktsioonid

Tööandjate oodatavad täiendavad palgakulud ulatuvad esimesel aastal ligikaudu 2,2 miljardi euroni ja teisel aastal 3,4 miljardi euroni. "Ligikaudu kuus miljonit töötajat saavad miinimumpalga tõstmisest kasu," selgitab Dehoga Bayern. Tööstus seisab aga silmitsi raske väljakutsega, kuna on juba hädas demograafiliste muutuste tagajärgedega võitlemisel. Mõjuvad nõudmised valitsusele hõlmavad toidu käibemaksu alalist langetamist seitsme protsendini, tulumaksu langetamist, bürokraatia vähendamist ja paindlikumat tööaega.

DEHOGA on põhjalikult uurinud miinimumpalga tõusu mõju. Protsentuaalne tõus 2026. aastal 8,4 protsenti ja 2027. aastal 5,0 protsenti on need kõigi aegade suurimad tõusud. Täiskohaga töötajatele võib see tulevikus tähendada vähemalt 2419-eurost või 2540-eurost brutosissetulekut. Sellel tõusul on otsene mõju kehtivatele madalamate palgakokkulepetele töö- ja kollektiivlepingutes, mis võib kindlasti kaasa tuua ebakindluse, isegi kui paljudes liidumaades juba tehakse vastavaid kohandusi.

Pilk tulevikku

Lahtiseks jääb küsimus: kuidas saab toitlustustööstus vastata uutele väljakutsetele kvaliteeti ja teenust ohverdamata? Tööstus loodab poliitilist toetust, et tulevikus konkurentsivõimelisena püsida. See on eriti oluline, kuna 44 protsenti miinimumpalga tõusust läheb lõpuks riigile. Paljude restoranipidajate jaoks on ülioluline omada head kätt ja leida sellest väljakutsest ülesaamiseks loomingulisi lahendusi. Eelseisev miinimumpalga tõus ei sea mitte ainult töötajatele, vaid ka tööandjatele tohutuid ülesandeid ja sunnib ümberkorraldusi kogu tööstusharus.