Stefan P. võitleb kõnniteel parkimise vastu: ligipääsetavus on ohus!
Müncheni Laimi linnaosas võitleb kodanik Stefan P. ligipääsetavuse ja ohutuse nimel kõnniteel parkimise vastu.

Stefan P. võitleb kõnniteel parkimise vastu: ligipääsetavus on ohus!
Müncheni Laimi linnaosas on praegu olulisi probleeme kõnniteel parkimisega, mis mitte ainult ei koorma autojuhte, vaid mõjutab ka elanike elukvaliteeti. Probleemile juhitakse tähelepanu ka selliste kodanike nagu Stefan P. pühendumise kaudu. Inspireerituna sõbrast, kes kasutab ratastooli, pooldab P. paremat ligipääsetavust ja võrdsust tänavatel. Ta annab regulaarselt teada illegaalsest parkimisest spetsiaalsete portaalide kaudu ja näeb oma tegudes panust kodanikuaktiivsusse.
Stefan P. taunib tõsiasja, et paljud autojuhid eiravad seadust, blokeerides kõnniteid. „Teelliikluses ei osale ainult autojuhid, ka jalakäijatel on õigus turvalisusele,“ rõhutab P. Eriti kritiseerib ta kõnniteede laiust, mis on sageli vaid 1,50 meetrit. See on liikumispiirangutega inimeste jaoks suur takistus. Ta annab mõista, et tema hinnangul on parkimiskohti piisavalt, kuna päeva jooksul hõivavad kõnniteedel palju ebaseaduslikke parkijaid.
Linnaosas vastandlikud arvamused
Arutelu kõnniteedel parkimise üle viib meid ka Baieri piiridest kaugemale, kus sarnaseid probleeme täheldatakse sellistes linnades nagu Bremen. Föderaalhalduskohtu otsus viis ümbermõtlemiseni, millel võib olla ka Müncheni jaoks huvitav mõju. Kohus leidis, et kõnniteel parkimine rikub StVO § 12 lõikeid 4 ja 4a, kui kõnnitee laius ei ole piisav jalakäijate, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimeste läbipääsuks.
Õiguslik olukord ja juurdepääsetavus
Sarnane olukord on ka Bremenis. Administratsioon võitleb kõnniteedel ebaseadusliku parkimise vastu, kuid seisab silmitsi ka elanike vastupanuga. Siin on põhirõhk piiratud liikumisvõimega inimeste õiguste jõustamisel, mida sageli eiratakse. Bremeni elanike parkimise kriitikud kardavad, et seaduslikud parkimiskohad kaovad ilma parkimissurvet tegelikult vähendamata. Teemat arutatakse mitte ainult kohalikul tasandil, vaid ka kogu Saksamaal, kusjuures jalakäijate ja vanemate kodanike õigusi tuleks kaitsta kehtivate juurdepääsetavuse seadustega.
Väljakutse jääb alles: kuidas saab tagada jalakäijate ja sõidukijuhtide tasakaalustatud kooseksisteerimise linnapiirkondades? Võimalik lahendus võiks olla maa-alustes parklates või parkimismajades tööjärgse parkimise kontseptsioonide väljatöötamine, nagu soovitab P.. Lõppkokkuvõttes nõuab olukord Laimil, nagu ka teistes linnades, vastutajatelt head kätt, et tänavad oleksid ohutud ja kõigile liiklejatele ligipääsetavad.
Täiendava teabe saamiseks parkimise ja juurdepääsetavuse kohta soovitame tutvuda kohtuotsuste arvustusega Föderaalne halduskohus või Bremenist pärit arutelud Bremenise. Eriti huvitavad on erinevad vaatenurgad ja argumendid, mis valgustavad kõnniteel parkimise küsimust.
Seega jääb õhku küsimus: kuidas kujuneb olukord Laimis? Üks on kindel – siin on vaja tegutseda!