Usalduskriis Ida-Saksamaal: vaid 17 protsenti usub riiki!
Artikkel toob praeguste uuringute ja meediakajastuste põhjal esile idasakslaste usalduse vähenemise riigi vastu.

Usalduskriis Ida-Saksamaal: vaid 17 protsenti usub riiki!
Viimastel aastatel on sakslaste usaldus oma riigi ja selle institutsioonide vastu oluliselt muutunud. Praegune uuring näitab, et vaid umbes 17 protsenti idasakslastest usaldab riiki. See on murettekitav madalpunkt ja tekitab küsimusi poliitilise maastiku ning kodanike ja valitsuse vaheliste suhete kohta. Valju Peegel See langus on selge märk kasvavast võõrandumisest, mida paljud uute liidumaade inimesed tunnevad riigiasutuste suhtes.
Võrdluseks näitab teine uuring, et usaldus meedia vastu on Saksamaal üldiselt suurenenud. See lahknevus on eriti silmatorkav. Autor esindusliku küsitluse järgi päevauudised 83 protsenti sakslastest hindab meediainfo kvaliteeti heaks või väga heaks. Samal ajal usub 61 protsenti aruandluse usaldusväärsust. Avalik meedia ja päevalehed tunnevad suurt tunnustust, samas kui sotsiaalmeediat peetakse sageli vähem usaldusväärseks, eriti nooremate inimeste seas.
Lõhe ida ja lääne vahel
Kui Lääne-Saksamaal näitab kõrget usaldust riigiasutuste vastu 58 protsenti, siis Ida-Saksamaal vaid 41 protsenti. See lõhe näitab, kui erinevad on kodanike kogemused ja arusaamad meie riigi erinevates piirkondades. Bundestagi usaldus on 37 protsenti, föderaalvalitsust hinnatakse 29 protsendile.
Skepsist riigi institutsioonide suhtes peegeldub ka poliitmaastikul. Eriti Ida-Saksamaal tunnevad paljud kodanikud, et väljakujunenud parteid ei esinda neid piisavalt. Uuring näitab ka, et 40 protsenti küsitletutest usub, et valitsusele öeldakse, mida meedia peaks kajastama.
Väljakutsed meediamaastikule
Meedikasutuse muutumine on toonud kaasa täiendavaid väljakutseid. Kuigi tavameedia pakutava teabe usaldusväärsus kasvab, on sellistel platvormidel raskusi Peegel Rakendus, mis kogeb kasutajate usalduse võitmiseks korduvalt tehnilisi raskusi. Tellijad teatavad korduvalt probleemidest juurdepääsul artiklitele ja rakendustele, mis ei tööta. Need probleemid võivad veelgi koormata taju ja juurdepääsu teabe mitmekesisusele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Saksamaa on pöördepunktis. Ühelt poolt on usaldus meedia vastu kasvanud, teisalt aga langeb valitsuse heakskiit, eriti idas. See on selge üleskutse poliitikutele ja ajakirjandusele võtta seda lõhet tõsiselt ja tihendada dialoogi kodanikega, et taastada kaotatud usaldus.