Üheksa aastat pärast OEZ-i rünnakut: Gisela Kollmann võitleb mälu eest

Üheksa aastat pärast OEZ-i rünnakut: Gisela Kollmann võitleb mälu eest

Mälestus traagilisest päevast hõljub Müncheni Olympia kaubanduskeskuse (OEZ) kohal. Nüüdseks on möödunud peaaegu üheksa aastat ajast, mil 2016. aasta 22. juulil toimunud tulistamine kustutas üheksa inimese, sealhulgas 19-aastase Guiliano Kollmanni elu. Sellest parempoolsest terrorirünnakust jäänud sügavad haavad on mahajäänute seas märgatavad ka tänapäeval. “Meie südamed on murtud,” kirjeldab Gisela Kollmann oma lapselapse mõõtmatut kaotust, kes alles alustas oma erialast ettevalmistust ofsetprinteriks. "Ta oleks alustanud õpipoisiõpinguid 2016. aasta septembris," lisab vanaema, kes kasvatas Guilianot alates tema kolmeaastasest. Valu on sügav ja kaotuskurbusega kaasnevad ängistavad mälestused sellest saatusliku tunni õhtust, mil politsei teatas Guiliano surmast alles kell 2:30 öösel, kuigi nad teadsid sellest juba tunde varem.

"Tema mõrvar käitus põlgusest inimlikkuse ja rassismi vastu," rõhutab Gisela Kollmann ja kritiseerib Müncheni linna ja poliitikute toetuse puudumist ohvrite lähedastele järgnevatel aastatel. Lapselapse mahalaskmise kohas soovib ta lilli ja tema pilti, selle asemel, et inimesed selle peal trampiksid. Rünnaku ohvreid mälestatakse mälestustahvliga, kuid valu püsib kohal mitte ainult mälestuste näol, vaid ka perekonda sellest ajast saati vaevanud tervisehädade kaudu.

Mälestuste koht

OEZ-i rünnaku ohvrite vääriliseks mälestuseks rajati aadressil Bunzlauer Straße 9 mälestustuba. Mälestustuba annab Müncheni linn kümneks aastaks tasuta kasutusse ning see on mõeldud eelkõige paremäärmusliku vägivalla alase teadlikkuse ja hariva töö edendamiseks. Rudolf Kollmann, Guiliano isa, näib ruumi avamisel emotsionaalselt mõjutatud. "See ruum tähendab meile palju," selgitab ta. Teise ohvri ema Sibel Leyla rõhutab selle koha tähtsust ühiskonnale.

Ruumi kujundasid sugulased ja toetajad ise ning seda kasutatakse kooliklasside õpperuumina rassismialaste hariduse andmiseks. Hoolimata nendest positiivsetest arengutest on endiselt suur puudujääk: paljud OEZi ohvrite sugulased ei ole veel saanud psühholoogilist tuge. Roheliste partei linnavolinik Mona Fuchs vabandab linna suutmatuse pärast leinatuid toetada. Rünnaku üheksanda aastapäeva pidustustel kõlab tema ja teiste ohvrite mälestuseks Guiliano Kollmanni laul.

Probleem kogu ühiskonnale

Sellest ja sarnastest rünnakutest tulenevad probleemid on sageli üsna keerulised. Paremäärmuslust, sealhulgas jõhkraid rünnakuid, peetakse üheks suurimaks ohuks Saksamaa julgeolekule. Föderaalse põhiseaduse kaitse ameti andmetel on Saksamaal umbes 32 000 paremäärmuslike vaadetega inimest, kellest 13 000 on klassifitseeritud vägivaldsete hulka. Paremäärmuslaste kuritegude kasv on murettekitav: 2020. aastal registreeriti üle 23 600 paremäärmusliku kuriteo, sealhulgas üle 1000 vägivallateo.

Gisela Kollmann rõhutab, et ka ühiskonnal lasub vastutus parempoolse terrori edasise ärahoidmise eest. "Solidaarsus ja toetus ohvrite lähedastele on väga olulised," räägib ta keskse punktiga. Guiliano Kollmanni juhtum ja sellele järgnenud arengud näitavad, et selliste tragöödiate edaspidiseks ärahoidmiseks on hädasti vaja tegeleda paremäärmusliku vägivalla põhjuste ja tagajärgedega.

Tee tervenemiseni ja meenutamiseni ei saa olema kerge, kuid lähedaste hääl on eksimatu ja seda tuleb kuulda võtta, et sarnased kuriteod ei korduks.

Merkuur teatab, et...
lõunasakslased teatas, et…
BPB kirjeldab seda...