Droonikaos Müncheni lennujaamas: kannatada saanud 6500 reisijat!
Müncheni lennujaamas toimus 4. oktoobril 2025 droonivaatluste tõttu märkimisväärseid lendude tühistamisi ja häireid.

Droonikaos Müncheni lennujaamas: kannatada saanud 6500 reisijat!
Laupäeva hommikul, 4. oktoobril 2025 otsustas Müncheni lennujaam (MUC) jätkata lende pärast hiljutisi häireid, mille põhjustasid arvatavad droonide vaatlused. Reede õhtul tuli peatada arvukalt lende, kuna teatati droonide vaatlustest põhja- ja lõunaraja piirkonnas. Vaatamata intensiivsetele uurimistele, sealhulgas politsei ja lennujaama tuletõrje poolt, jäid süüdlased tuvastamata ja droone ei suudetud tuvastada. See tõi kaasa lennutegevuse ennetava piiramise alates kella 21.30-st, mis tekitas probleeme ka järgmisel hommikul. ORF teatab, et lendude tühistamised mõjutasid kokku 6500 reisijat ning vähemalt 46 lendu tuli tühistada ja saabuvaid lende ümber suunata.
Olukord lennujaamas oli pingeline. Paljud kannatada saanud reisijad pidid seal ööbima ning said politsei ja lennujaama tuletõrje poolt tuge võrevoodite, tekkide, jookide ja suupistete näol. Lennutegevus jätkus järk-järgult laupäeva hommikul, kuid jäi ebaselgeks, kui palju lende lõpuks plaanipäraselt startida sai, kuna droonide vaatlused jätsid jätkuvalt küsimärke. Mõjutatud reisijatel palutakse enne reisimist kontrollida oma lendude olekut, kuna häireid on endiselt oodata.
Droonivaatlused – oht lennundusele
Müncheni lennujaama intsidente ei tohiks vaadelda eraldiseisvana. Tagesschau andmetel nähti droone ka teistes kohtades, näiteks Schleswig-Holsteinis, mis võisid lennata üle kriitilise infrastruktuuri. Olukord on murettekitav ka praeguste sündmuste taustal Euroopas. Eksperdid nagu Manuel Atug hoiatavad, et Saksamaa on sellisteks drooniohtudeks halvasti ette valmistatud ja nõuavad rohkem vastumeetmeid. Droonikaitse keerukus muudab tõhusa reageerimise keeruliseks. Vastutus lasub osariigi ja föderaalpolitsei vahel ning tehnilised lahendused, nagu droonide pealtkuulamine või allatulistamine, võivad samuti kujutada endast riske tavalennuliiklusele.
Lennuliiklust ohustavad loata droonilennud üha enam. Juhtivad poliitikud, sealhulgas liidu parlamendirühma juht Jens Spahn, nõuavad lennundusjulgeoleku tagamiseks viivitamatult struktureeritud droonikaitse loomist. ZDF rõhutab tehnoloogilise ökosüsteemi olulisust, et oleks võimalik drooniohtudele kiiresti reageerida. Selles valguses on eriti aktuaalne diskussioon siseminister Alexander Dobrindti välja pakutud uue droonikaitsekeskuse üle.
Pidevad teated droonide kohta, sealhulgas sõjaliste objektide kohta, tekitavad küsimusi, eriti seoses võimaliku valitsustaustaga, mis võib ulatuda kuni Venemaale. Selliste ohtude tõhusaks tõrjumiseks ja nii reisijate kui ka esmatähtsa infrastruktuuri ohutuse tagamiseks on vaja lihvida õiguslikku alust ja tegevusstrateegiaid.