Tants ja lastekasvatus: uued õiglase hooldustöö strateegiad Münchenis

Tants ja lastekasvatus: uued õiglase hooldustöö strateegiad Münchenis

Möödunud nädalavahetusel toimus Münchenis eriti sisukas sümpoosion pealkirjaga „Tants ja lapsevanemaks olemine – õiglase hoolekande strateegiad kultuuris“. Müncheni tantsubüroo kümnenda aastapäeva puhul kogunesid eksperdid ja huvilised Müncheni loomekvartali Labour Ateljeesse, et arutada ülimalt aktuaalset teemat: lapsevanemate väljakutsed, eriti tantsu- ja kultuurimaastikul. Ürituse avas Müncheni kultuuriosakonna juhataja Daniela Rippli kütkestav peakõne ja Christina D’Alberto etteaste.

Kahepäevane konverents pakkus platvormi rahvusvaheliseks teabevahetuseks ja parimate praktikate näidete tutvustamiseks. Koreograaf Emi Myoshi ja tantsija Anna Kempin jagasid oma isiklikke kogemusi takistustest, millega nad raseduse ajal silmitsi seisid. Need ulatuvad koondamistest väljavaadete puudumise tundeni. Sellised lood vastanduvad nõudmistele, mida väljendavad tugiorganisatsioonid, nagu Freiburgi Shubui Collective, mis pakub loovaid lahendusi kunstnike ja lapsevanemate vajadustele. Üritust toetasid ka näitleja Emilia de Fries ja režissöör Elisa Müller, kes esitasid soovitusi lapsevanemasõbralikuks kultuuritootmiseks.

Väljakutsed ja lahendused lühidalt

Sümpoosioni üheks keskseks teemaks oli hooldustöö ebavõrdne jaotus ja sellega kaasnev rahaline kahju vanematele. Hiljutised uuringud näitavad, et vanemad kaotavad igal aastal keskmiselt 7000 naela (umbes 8000 eurot) sissetulekut, samas kui 88% vanematest keeldub tööpakkumistest oma kohustuste tõttu. Eriti šokeeriv: 49% loobub oma tööst täielikult. Nicole Fiedler ja Jana Grünewald Tanz Deutschlandi katusorganisatsioonist rõhutasid neid murettekitavaid numbreid oma kommentaarides kunstnike toetamise kohta koroonapandeemia ajal.

Sümpoosioni põnevaks aspektiks oli ka arutelu probleemidest, mida tantsuloojad lastega residentuurides ja festivalireisidel kogevad. Need tõkked võivad tõsiselt vähendada eduvõimalusi ja seega tekitada soovi kultuuritöö jaoks multifunktsionaalsete ruumide ja hooldustöö struktuuritoetuse järele. Müncheni jaoks kuulutati välja ka uus rahastamismudel, mis on suunatud lapsevanemate spetsiifilistele vajadustele.

Sooline hoolduslõhe – väljakutse kogu ühiskonnale

Sümpoosioni keskne teema „Gender Care Gap“ kirjeldab erinevust tasustamata hooldustöö jagunemises meeste ja naiste vahel. Praegustel andmetel võtavad heteroseksuaalsetes suhetes olevad naised enamiku nendest ülesannetest enda kanda. Uuringud näitavad, et samasooliste suhete puhul kulutavad geisuhetes olevad mehed rohkem aega hooldustööle, samas kui lesbisuhetes olevad naised kulutavad nendele ülesannetele vähem aega, seda peamiselt suurema lastetuse tõttu. Need ebavõrdsused on osa keerulisest sotsiaalsest struktuurist, mis peegeldab ajaloolisi eeskujusid ja sotsiaalseid norme, nagu rõhutab Föderaalne Võrdõiguslikkuse Fond.

Sooline hoolduslõhe ei ole probleem ainult perestruktuurides, vaid mõjutab ka professionaalset maailma, nagu näitavad ajakasutuse uuringu andmed. Siin on arvesse võetud tasuta tööd nagu majapidamine, lastehoid ja vabatahtlik töö. Uurimuses jõutakse järeldusele, et selle töö jagunemist mõjutav ajalooline ebavõrdsus ei valitse mitte ainult heteroseksuaalsetes suhetes, vaid ka samasooliste suhetes.

Sümpoosioni eesmärk oli tuua need teemad avalikku sfääri, et edendada ideede elluviimist ja toetada ebakindlatel aegadel. Olles selgelt keskendunud võrdõiguslikkusele ja vanemate toetamisele tantsumaastikul, on astutud oluline samm õiges suunas, et lahendada hooldustööga seotud väljakutsed ja töötada nende ületamiseks.