Mälestusüritus Nürtingenis: nimedeta surnud hingede austamine

Mälestusüritus Nürtingenis: nimedeta surnud hingede austamine

Teine saatjata hukkunute mälestusteenistus toimus möödunud reedel Nürtingeni metsakalmistul asuvas kabelis. Mälestati ühtteist hinge, kes maeti anonüümsetele ja poolanonüümsetele hauaväljadele. Selline matmise eriformaat on üha enam tähelepanu keskmesse kerkinud, sest paljud valivad soodsa matmise ning lähedastel pole sageli võimalust matusetalitusest aktiivselt osa võtta.

Agnes Toczek, kes on pensionil protestantlik pastor, rääkis oma liigutavas kõnes lahkunute nimede erilisest tähendusest. Tema sõnad tuletasid meelde, kui oluline on meeles pidada neid, kelle viimne puhkepaik jääb anonüümseks. Üritusel osales ka matusekultuuri töörühm, kuhu kuulusid Toczek, AG Hospice'i kaasasutaja Anne Schaude ja pensionil katoliku diakon Peter Seidl.

Anonüümsete matuste tähtsus

Anonüümsed hauad on hauaplatsid, millel ei ole äratuntavat märgistust. Need on sageli urnihaudad, samas kui kirstuga matused kipuvad olema erand. Seda matmisviisi peetakse kõige odavamaks, kuna puuduvad keerulised hauaehitised ja haudade hooldamine pole enamasti vajalik. Levinud variandid on anonüümne muruhaud, lilleaed või metsamatmine. Saksa Kalmistu Selts selgitab, et anonüümsete haudade puhul pole sageli aru saada, kes sinna maeti.

Poolanonüümsetel haudadel on aga surnute nimed tahvlil või terasel, mis pakub omastele nende mälus kindla koha, isegi kui täpne asukoht pole teada. Sellised matmised viiakse sageli läbi murukalmistutel või eriteemalistel haudadel ning need võimaldavad lahkunuid matta mitte ainult anonüümselt, vaid ka mõne mälestusmärgiga.

Matmiskultuurid üleminekujärgus

Traditsioonilise matmise seletused näitavad, et tavad on kultuuriti väga erinevad. Näiteks kristluse-eelsel ajal jäeti mõnes piirkonnas surnud lindudele või pandi puude alla. Isegi tänapäevased matmisviisid, nagu matmine merre, on tugevalt juurdunud selles rikkalikus ajaloos. Teadmised planeedist rõhutab, et tuhastamine on tänapäeval levinud paljudes kultuurides, samas kui teistes, näiteks islamis või judaismis, eelistatakse matmist maapinnale.

Liikumine vähem traditsiooniliste matmisviiside, näiteks anonüümse matmise suunas, toob endaga kaasa ka teatud kokkuhoiu, mis on paljude jaoks oluline, seda enam, et urnide ja hauaplatside hinnad võivad vägagi erineda.

Nürtingeni mälestusteenistus ei kujutanud endast mitte ainult tagasivaadet, vaid ka olulist sammu matusekultuuri muutunud teadlikkuse suunas. See teeb selgeks, et matusetseremooniaid saab korraldada ka erinevalt, ohverdamata lahkunu austavat kohtlemist. Jääb üle loota, et sellised sündmused jõuavad tulevikus veelgi rohkemate inimesteni ning lahkunute mälestusel on meie ühiskonnas jätkuvalt oluline koht.