Kliimakaitse: Saksamaa tee uute majandusimedeni!

Kliimakaitse: Saksamaa tee uute majandusimedeni!

Kliimakaitse osas on meil Saksamaal põhjust olla enesekindlad. Praegune KfW ja Deloitte uuring näitab, et kliimakaitsel pole mitte ainult positiivne mõju meie keskkonnale, vaid see toimib ka majandusmootorina. See on eriti asjakohane, pidades silmas eelseisvat ülemaailmset kliimakonverentsi COP30 Brasiilias, mis algab 29. oktoobril 2025. Kuidas Leadersnet aruannete kohaselt saavad Saksamaa ettevõtted kasu võimalusest laiendada oma rolli keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisel.

Roheline ümberkujundamine võib edendada innovatsiooni, tugevdada konkurentsivõimet ja avada uusi turge eksporttoodetele. Eeldatakse, et kliimasõbralike tehnoloogiate ülemaailmne turg võib 2050. aastaks neljakordseks kasvada, mis pakub Saksamaa puhta tehnoloogia tööstuse jaoks tohutuid võimalusi. Aastatel 2010–2022 kasvas nõudlus selliste tehnoloogiate järele aastas 7,3 protsenti, samas kui investeeringud kasvasid aastas 9,6 protsenti.

Kasvuvõimalused ja väljakutsed

Saksa ettevõtted annavad praegu 13 protsenti ülemaailmsest puhta tehnoloogia kaubandusest. Aga kuidas on väljakutsetega? Kõrged energiahinnad, ebaselged regulatsioonid ja ühtsete CO₂ hinnamudelite puudumine aeglustavad investeeringuid selles paljutõotavas sektoris. Siin on vajalikud selged nõudmised poliitikutele: tuleb suurendada investeeringute kindlust näiteks riigigarantiide kaudu ning turupõhiste stiimulite loomiseks luua ühtsed keskkonnastandardid.

Lisaks vajab Saksamaa rahvusvahelises konkurentsis konkurentsis püsimiseks infrastruktuuri kaasajastamist ja protsesside digitaliseerimist. Uuringu kohaselt annab rohetehnoloogia sektor näiteks Saksamaal juba üheksa protsenti kogulisandväärtusest ja tagab 7,5 protsenti kõigist töökohtadest. Tulevikku suunatud kontseptsioon oleks ka ekspordialgatuste tugevdamine ja idufirmade edendamine säästvate tehnoloogiate valdkonnas.

Konkreetsed meetmed ja investeeringud

KfW plaanib lähiaastatel eraldada Brasiilias kliimainvesteeringuteks tohutult raha. Tegelikult on alates 2017. aastast lubatud juba umbes 362 miljardit eurot ning 2026. aastaks on kavandatud veel 40 miljardit eurot. See näitab, et Saksamaa on otsustanud laiendada oma rolli kliimakaitses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Üldiselt on meil ees põnev aeg. Kliimakaitse ei paranda mitte ainult meie elu, vaid avab ka ettevõtetele uusi võimalusi. Jääb üle loota, et poliitikud astuvad vajalikke samme selle positiivse protsessi toetamiseks. Sest lõppkokkuvõttes ei võida mitte ainult keskkond, vaid ka kogu majandus ja lõpuks igaüks meist.