Poola enne valimisi: Trzaskowski ja Nawrocki dramaatilises duellis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Siit saate teada 2. juunil 2025 toimuvate Poola presidendivalimiste ja muude päevakajaliste sündmuste kohta Euroopas.

Erfahren Sie die neuesten Entwicklungen zur Präsidentenwahl in Polen und weiteren aktuellen Ereignissen in Europa am 2. Juni 2025.
Siit saate teada 2. juunil 2025 toimuvate Poola presidendivalimiste ja muude päevakajaliste sündmuste kohta Euroopas.

Poola enne valimisi: Trzaskowski ja Nawrocki dramaatilises duellis!

Poolas toimub täna põnev kaela ja kaela võidujooks presidendiks. Liberaalne kandidaat Rafal Trzaskowski, Varssavi linnapea, on oma paremkonservatiivse rivaali ees minimaalne, 50,3-protsendiline edumaa Karol Nawrocki, mis saavutas 49,7 protsenti. Need prognoosid põhinevad valimisjärgsetel uuringutel, võimalik on kõrvalekalle kuni kaks protsendipunkti. Ametlikke tulemusi on oodata homme.

Valimiskampaania avaldas Poola valijatele tugevat mõju. Algselt kandideerisid Trzaskowski ja Nawrocki pärast esimest vooru, kus Trzaskowski sai umbes 31 protsenti häältest, samas kui Nawrocki jäi napilt maha 29,5 protsendiga. Selle pingelise stardipositsiooni muutsid põnevaks väljalangenud kandidaatide hääled, mis võisid saada otsustavaks teise vooru valimisel. Politoloog Antoni Dudek kutsub üles ettevaatlikkusele, rõhutades, et iga hääl läheb arvesse, kuna Nawrocki püüab mobiliseerida parempoolsete kandidaatide valijaid, samas kui Trzaskowski soovib meelitada ligi naiste ja edumeelsete valijate hääli.

Saatuslik hetk Poolale ja Euroopale

Nende valimiste tähtsust on vaevalt võimalik üle hinnata. Neid valimisi nähakse saatuse või suuna valikuna mitte ainult Poola, vaid ka Euroopa jaoks. Trzaskowski on teinud kampaaniat abordiõiguste liberaliseerimise ning kiriku ja riigi range eraldamise eest. Nawrocki võit seevastu tugevdaks rahvuskonservatiivset poliitilist agendat, mis võib takistada reforme Donald Tuski juhtimisel. Selline tulemus võib pingestada ka koostööd ELi ja Saksamaaga.

Poola eesistumisel on pikk ja sündmusterohke ajalugu. 1989. aastal anti talle ulatuslikud volitused ja sellest ajast peale on see mänginud olulist rolli Poola poliitikas. 1997. aasta põhiseadus kirjeldab süsteemi poolpresidentaalsena ja presidendi ametiaeg on viis aastat koos tagasivalimise võimalusega. Nende valimiste võitja avatakse uueks presidendiks 6. augustil. Otsustavaks teguriks võib olla valimisaktiivsus, sest see võib määrata tulemuse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Poola valijaid ootab lähitundidel ees põnev otsus, mis võib mõjutada mitte ainult nende riiki, vaid ka Euroopa poliitilist maastikku. Nii tihedatel valimistel on tulemus lõpuni ebakindel.