Sõda ja ajateenistus: kas Saksamaa vajab naasmist kohustusliku sõjaväeteenistuse juurde?

Sõda ja ajateenistus: kas Saksamaa vajab naasmist kohustusliku sõjaväeteenistuse juurde?

Tänaõhtused arutelud “Raske, kuid aus” keskenduvad taas Euroopa pakilisematele julgeolekuprobleemidele. Moderaator Louis Klamroth tervitab teid põneva saatega teemal, mis on geopoliitiliste pingete ajal aktuaalsem kui kunagi varem: "Sõda Euroopas: pole julgeolekut ilma kohustusliku sõjaväeteenistuseta?" Sellel arutelul osalevad kõrgetasemelised külalised, kes on julgeoleku- ja kaitsepoliitikas kõige olulisemad häälekandjad.

Arutlejate hulgas on CDU välis- ja kaitsepoliitika parlamendirühma juhi asetäitja Norbert Röttgen, vasakpartei juht Jan van Aken ja Bundeswehri peainspektori asetäitja Nicole Schilling. Kohapeal on ka ajakirjanik ja autor Özge Inan, politoloog Carlo Masala Müncheni Bundeswehri ülikoolist, juuratudeng ja reservväelane Annabell Günther ning Helena Clear, kes töötab vabatahtliku sotsiaalaasta raames. Arutelu keerleb keskse küsimuse ümber: kas vabatahtlikust ajateenistusest piisab või vajab Saksamaa naasmist kohustusliku ajateenistuse juurde?

Geopoliitilised pinged ja ajateenistus

Hargnevat küsimust käsitletakse praeguse olukorra kontekstis, kus Venemaa peab sõda Euroopas ja NATO väed on valmisolekus. Sellega seoses on kaitseminister Boris Pistorius kutsunud üles suurendama Saksamaal sõjalist jõudu, mis on taaskäivitanud arutelu kohustusliku ajateenistuse üle. Vastavalt aruandele NZZ Kohustuslikule ajateenistusele naasmine on juba reaalsus mitmes Euroopa riigis: Horvaatia ja Serbia on selle meetme 2023. aastal uuesti kasutusele võtnud, Taani aga laiendab nüüd oma kohustuslikku ajateenistust naistele.

Surve Euroopa julgeolekule on aga pannud ka teisi riike kaaluma kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamist. Vaatamata nendele arengutele näitavad uuringud, et arvamused elanikkonna sees on väga erinevad. In Germany and France there is a majority in favor of a return to conscription, while there is resistance in countries such as Italy, Great Britain and Spain. Gids Hamburg rõhutab, et eelkõige arutletakse intensiivselt ajateenistuse sobivuse üle kaadrilünkade täitmiseks ja reservide moodustamiseks.

Sõjaväe ülesehitus ja personalinõuded

Geopoliitiliste muutuste taustal on paljud Euroopa riigid suurendanud oma kaitsekulutusi ja investeerivad uude sõjatehnikasse, nagu tankid ja raketitõrjesüsteemid. Siiski hoiatavad eksperdid, et nende uute süsteemide tõhusaks kasutamiseks võib sõduritest puudus olla. Valju NZZ Sõja korral võiks mobiliseerida kuni 2 miljonit tegevsõdurit, kuid sõjaliste suurriikide hulgas on kohustusliku ajateenistuse säilinud vaid Türgi ja Kreeka.

Saksamaal kuulutas ajateenistuse kaotamine 2011. aastal relvajõudude järkjärgulist allakäiku, seda otsust peeti reaktsiooniks külma sõja järgsetele julgeolekupoliitilistele muudatustele. Kuid Venemaa agressioonisõda Ukrainas on seadnud paljud kaalutlused kahtluse alla. Uuringud näitavad, et kohustusliku ajateenistusega on ambivalentne seos, eriti noorte vanuserühmade puhul: kui enamik vanemaid inimesi pooldab seda, siis 18–29-aastased on selle teema suhtes skeptilisemad.

Selle taustal ei saa «Raske, kuid õiglase» tänane osa mitte ainult poliitiline löögivahetus, vaid ka süvitsi uurimine küsimusest, kas ja kuidas võiks ajateenistus Saksamaal taas reaalsuseks saada.