Võitlus raha eest: heaoluriik surve all – nüüd on vaja reforme!

Võitlus raha eest: heaoluriik surve all – nüüd on vaja reforme!

15. septembril 2025 toimub Louis Klamrothi modereeritud “Hart aber fair” praegune väljaanne heaoluühiskonna tuleviku üle. Programmi teemaks on “Heaoluriik surve all – pensioni-, maksu- ja kodanikutoetuste reformid”. Diskursuse ergutamiseks mõeldud võtmeküsimus on provokatiivne: "Heaoluriik liiga kallis – jama või kibe tõde?" Külalised, sealhulgas CDU liidukantselei juht Thorsten Frei ja SPD parlamendifraktsiooni juht Matthias Miersch, toovad sellesse tähtsasse debatti palju kogemusi ja erinevaid vaatenurki. Osalevad ka Ricarda Lang rohelistest, ettevõtja Stella Pazzi, General Parity Associationi tegevdirektor Katja Kipping ja Marcus Weichert Dortmundi töökeskusest.

Selle uue arutelu taustaks on kantsler Friedrich Merzi välja kuulutatud "reformide sügis". Jällegi Joyn aruande kohaselt on heaoluühiskonna rahaline lõhe 2029. aastaks hinnanguliselt üle 170 miljardi euro. Selline väljakutse tõstatab mõned pakilised küsimused: kas föderaalvalitsus peaks rikastele rohkem koormat panema? Kas sotsiaaltoetuste kärpimine on vältimatu? Ja kuidas leida liit ja SPD ühisosa, eriti sellistes küsimustes nagu pensionid, maksud ja kodanike raha?

Surve kasvab

Arutelu heaoluühiskonna üle saadab ka kasvav rahaline surve. Selle järgi Deutschlandfunk kantsler väljendab tõsiseid kahtlusi praeguse süsteemi rahalise elujõulisuse suhtes. Kuigi koalitsioonipartnerid rõhutavad heaoluühiskonna tähtsust, seisavad nad kärpetele vastu, eriti arvestades kasvavat tööpuudust ja keerulist majandusolukorda.

Koalitsioonileping näeb konkreetselt ette kodanikutoetuste süsteemi ümberkorraldamist “tööotsijate põhikindluse” suunas. Õigused ja kohustused peaksid olema selgelt reguleeritud, samas kui töökeskustele tagatakse piisavad vahendid. On ülioluline, et töötud saaksid tööturule naasmise toetamiseks personaalseid pakkumisi.

Päevakorras pensionireform

Teemad, mis on ka reformidebatis päevakorras, hõlmavad pensioni- ja tervishoiureforme. Kodanikutoetuste saajate arv on kasvanud seoses Ukraina pagulaste suurenenud vooluga, kes on Saksamaal kaitset otsinud alates 2025. aasta aprillist. Kokku on 2025. aastaks föderaaleelarvesse kodanikurahaks ette nähtud 52 miljardit eurot, mis moodustab 8% kogueelarvest ZDF teatatud.

Rahandusminister Lars Klingbeili sõnul on 2029. aastaks oodata kuni 172 miljardi euro suurust eelarveauku. Seda väljakutset raskendavad ka suurenevad kaitsekulutused ja vananev ühiskond. Arutlusel on miljardeid väärt pensionipakett. 2025. aastaks on pensionifondile kavandatud toetusi 121 miljardi euro ulatuses, kuna pensionäre on aina rohkem kui sissemakseid. Kuid ka siin on kriitikat, eriti üha hapramaks muutuva finantsolukorra tõttu.

Praegune debatt ei pälvinud meedias mitte ainult head vastuvõttu, vaid leidis ka poliitilist ja ühiskondlikku huvi. Reformid ei ole olulised ainult poliitilise klassi jaoks, vaid neil on ka sügavad tagajärjed kõigile neile, kes sõltuvad sotsiaalteenustest. Järgmised nädalad ja kuud näitavad, kas föderaalvalitsus on väljakutsetega toime tulnud ja kuidas ühiskond reageerib soovitud muudatustele.