Õigusrikkumine Münchenis: süütu taksojuht on kohtu all!
Müncheni taksojuhti süüdistati kuritegeliku kahju tekitamises vääralt. Kohus lõpetas menetluse.

Õigusrikkumine Münchenis: süütu taksojuht on kohtu all!
Müncheni taksojuht Mustafa N. (33) seisab praegu silmitsi peaaegu veidrana näiva kohtuvea tagajärgedega. Talle esitati valesüüdistus kuriteo tekitamises pärast seda, kui tema kolleeg lõi tüli käigus jalaga vastu pargitud Audi peeglit. Auto omanik, poepidaja, esitas pärast takso numbrimärgist pildistamist kaebuse. Ringkonnakohus leidis aga, et Mustafa N. ei viibinud kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal, vaid viibis Ingolstadtis, mis seab tõendid oluliselt kahtluse alla. Mercury teatab.
Politsei oli ilmselt uurimisel hooletu. Oluline punkt: Mustafa N. on tegelikust kurjategijast peaaegu 20 cm lühem. Kohtuprotsessi käigus ütles kannatanu ka, et kurjategija pidi olema "kokkutõmbunud", mis tekitas tema ütluses täiendavaid kahtlusi. Vaatamata nendele selgetele tõenditele pidi Mustafa N. stressirohke kohtuprotsessi taluma, samal ajal kui tema advokaat Albert Cermak kritiseeris teravalt politsei ebaadekvaatset uurimist.
Tagajärjed taksojuhile
Pärast menetluse katkestamist, mille kulud kandis riigikassa, ei seisa Mustafa N. nüüd silmitsi mitte ainult kohtuveaga. Ta on töölt lahkunud ja sooviks end tööalaselt ümber orienteeruda. Asi tabas teda kõvasti. Valesti kaebuse esitanud poeomanik nõuab ka 4700 euro suurust hüvitist - summat, mida taksojuhil on praegu raske maksta.
Õigusvead ei ole uus nähtus ega puuduta ainult kriminaalvaldkonda, vaid võivad ette tulla ka tsiviil- ja avaliku õiguse valdkonnas. Mõiste väärkohtumõistmine viitab eksimustele kohtusüsteemis, kusjuures valesti süüdimõistetuid peetakse õigusemõistmise ohvriteks. Hoolikate tõendite puudumine, tunnistajate eksitamine või protseduurilised vead võivad oluliselt kaasa aidata selliste vigade ilmnemisele, näiteks Wikipedia selgitab.
Kuigi Saksamaal esineb kohtuvigasid harva, on hinnanguliselt iga neljas kriminaalotsus valed. Korduskatseid nende vigade parandamiseks takistavad aga kõrged tõkked – ainult umbes 1 juhtum 8900-st lõpeb edukalt korduskatsega. See muutub eriti plahvatuslikuks, kui mõelda kuulsatele kohtuvigade paljastajatele, nagu näiteks Gustl Mollathi või Michael Perezi juhtumid, kes sattusid ajakirjandusele massiliste kohtulike ebaõnnestumiste tõttu.
Õigluse mälestusmärk
Mustafa N.-ga juhtunu pole mitte ainult isiklik tragöödia, vaid tõstab esile ka kogu justiitssüsteemi ning näitab, kui kiiresti võib keegi kohtusüsteemi ohvriks langeda. Jääb üle loota, et tegelik kurjategija leitakse ja Mustafa N. saab talle kuuluva hüvitise. Tema juhtum ühineb mitmete õigusrikkumistega, mis panevad proovile üldsuse usalduse õigusriigi põhimõtete vastu – asjaolu, mis Vikipeedia üksikasjalikult dokumenteeritud.
Kurb pilk õigussüsteemi varjuküljele, mille vead võivad peale kohtute rängalt mõjuda ka süütutele kodanikele.