Isolde on aastaid võidelnud oma raha pärast: kus on väljamakse?
Thalkirchenist pärit Isolde Schleich on kolm aastat võidelnud oma 40 000 euro suuruse pensionisäästu väljamaksmise nimel. DSS ebaõnnestus.

Isolde on aastaid võidelnud oma raha pärast: kus on väljamakse?
Sollni vaiksetel tänavatel pole mitte ainult puu- ja juurvilju, vaid ka sügav rahaline ebaõnn. 72-aastane Isolde Schleich on võidelnud üle kolme aasta, et saada kätte 40 000 eurot, mille ta investeeris ettevõttesse DSS Vermögensverwaltung AG & Co. Hoolimata pensionisäästude kohusetundlikust maksmisest, ei näe ta terviseprobleemidega võideldes oma raha tagasi. Nende olukord on kõike muud kui roosiline ning DSS-i arvukad lubadused on seni lõppenud vaid asjaajamise ja lohutamisega.
Umbes 700-eurost igakuist pensioni saav Schleich, kes loodab oma 1100-eurose üüri eest Fellererplatzil asuva puuviljaputka, tunneb end mahajäetuna. Lisaks üle 6500 euro suurusele ühekordsele maksele lisandusid igakuised sissemaksed 210 eurot, mis teeb 2021. aasta lõpuks kokku umbes 40 000 eurot. Pärast lepingu lõpetamist sai ta DSS-ilt vaid kirju, mis viitasid maksuadvokaadibüroo vahetusest tingitud viivitustele. Tema ülemus stendis on juba advokaadiga ühendust võtnud, kuid ta soovitas teist spetsialisti, kelle kulusid eakas daam endale lubada ei saa.
Pensioni planeerimise varjukülg
DSS Asset Management pole läbipaistvuse poolest täpselt tuntud. Nagu selgub Jürgen Naumeri aruandest, keeldub ettevõte investoritele saatmast täielikke finantsaruandeid, sealhulgas olulisi kasumiaruandeid. Avaldused, mida investorid saavad, on sageli läbipaistmatud Exceli tabelid, millel puuduvad arusaadavad arvud – pole kasumit, pole valgust tunneli lõpus. Ka kümneaastase osalemise järel on selge, et paljude aktsionäride jaoks jäävad vaid mõistatused. Tekib küsimus: kui hästi investorite rahal tegelikult läheb?
- DSS sieht bei Gesellschaftern, die nicht mehr einzahlen, eine „nachhaltige Verletzung der Gesellschafterpflichten“.
- Berichte über finanzielle Schwierigkeiten und fehlende Transparenz häufen sich, während die Gesellschaft Anspruch auf Zahlungen erhebt.
Sellistel juhtudel ei tohiks pettuse ohtu alahinnata. Investorid peaksid tõsiselt kaaluma professionaalse abi otsimist ja oma investeeringute ülevaatamist, eriti kui nende enda reservid on ohus. Kahjunõuete aegumistähtaeg on ju kümme aastat – periood, mis võib paljude investorite jaoks peagi lõppeda.
Finantshariduse tähtsus
Eriti ajal, mil pensionist elamiskulude katmiseks enam ei piisa, saab üha selgemaks vajadus kindla finantsplaneerimise järele. Finantskirjaoskus võib teie pensioni planeerimist oluliselt mõjutada. Sellega seoses soovitab tarbijanõustamiskeskus varasid investeerida ja neid mõistlikult hajutada, mitte loota riskantsetele investeeringutele nagu DSS. Arvelduskonto hädaabifondina või tähtajaliste hoiuste ja aktsiafondide kombinatsioon võib potentsiaalselt pehmendada suuri kahjusid.
Investorid peaksid alati teadma, et kapitaliinvesteeringutega võivad kaasneda kulud, mis vähendavad tootlust. Investeerimisnõustajate ja varahaldurite tasud jäävad praegu vahemikku 1,5–2 protsenti varadest aastas. Arvestades neid fakte, tundub iga euro, mille investorid ebaselgetesse projektidesse paigutavad, koos läbipaistmatuse puudumisega riskantne ettevõtmine.
Isolde Schleichi lugu on eeskujuks paljudele mõjutatud isikutele. Ta loodab, et teised investorid astuvad DSS-i vastu ühiseid meetmeid ja saavad lõpuks raha tagasi. Kas see õnnestub, on näha. Kindel on aga see, et rahaline ebakindlus on paljude Müncheni pensionäride jaoks suur väljakutse.
Teema kohta lisateabe saamiseks leiate lisateavet siit: tz.de, juergennaumer.de ja Consumerzentrale.de.