Rattaõnnetus Münchenis: kiiver päästab jalgratturi hullemast vigastusest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Münchenis teeb tuuleiili tõttu avarii jalgrattur; tema kiiver kaitseb teda tõsiste vigastuste eest. Liikluspolitsei uurib.

In München verunglückt eine Radfahrerin durch eine Windböe; ihr Helm schützt sie vor schweren Verletzungen. Verkehrspolizei ermittelt.
Münchenis teeb tuuleiili tõttu avarii jalgrattur; tema kiiver kaitseb teda tõsiste vigastuste eest. Liikluspolitsei uurib.

Rattaõnnetus Münchenis: kiiver päästab jalgratturi hullemast vigastusest!

Münchenist pärit jalgrattur sai esmaspäeva, 14. juuli hommikul Erika-Mann-Straßel raskelt kukkuda, mille põhjustas tugev tuuleiil. 37-aastane naine kukkus ja sai mõningaid vigastusi, kuid otsustas sõita haiglasse tervisekontrolli. Õnneks hoidis tema jalgrattakiiver politsei teatel ära tõsisemad peavigastused. Kiiver sai kukkumisel kõvasti kannatada, kuid naine pääses suhteliselt kergete vigastustega. Ka tema jalgratas sai vaid kergelt kannatada.

Juhtumi fikseeris Müncheni liikluspolitsei, kes viib nüüd läbi täiendavaid uurimisi. See annab aimu, kui oluline võib kiiver rattasõidul olla. Numbrid räägivad enda eest: uuring näitab, et kiivrite kandmine võib ära hoida kuni 80% jalgratturite peavigastustest, mis rõhutab tungivat vajadust julgustada rohkem inimesi kiivreid kandma. HFC Human-Factors-Consulti 2017. aasta uuring näitab, et kiivri kandjad saavad tavaliselt vaid kergeid peavigastusi, samas kui ilma kiivrita suureneb tõsiste vigastuste oht.

Kiivri kandmise määr Saksamaal ja Euroopas

Saksamaal kandis kiivrit 2021. aastal peaaegu 32% jalgratturitest, mis tähendab 5% kasvu võrreldes eelmise aastaga. Märkimisväärne tõus on umbes 15%-lt 30%-le, eriti 31-40-aastaste vanuserühmas. Laste ja noorte puhul on pilt segane: kui 6–10-aastastest kannab kiivrit 78%, siis 11–16-aastaste noorte puhul on see näitaja vaid 38%, vähenemine 16%.

Üllataval kombel kannab Hollandis kiivrit vaid 1,1% jalgratturitest, hoolimata suurest jalgrattakasutuse tasemest. Selle põhjuseks on suurepäraselt arenenud infrastruktuur, mis muudab jalgrattasõidu turvalisemaks. Kuigi sellistes linnades nagu Kopenhaagen on kiivri kandmise määr kõrgem, on kiivrid liikuvuspoliitikas endiselt vastuoluline teema. Kuigi mõned väidavad, et parem infrastruktuur on olulisem, rõhutatakse DEKRA uuringus, et kiiver on tõsiste vigastuste vältimiseks hädavajalik ka ohtlikes olukordades.

Riskitegurid ja arvamused

Uuring näitas, et 66% jalgratturitest ei kanna kiivrit, kusjuures sageli viidatakse hirmule soengu ees. Eriti puudutab see mure naisi ja nooremaid juhte. Huvitaval kombel ütles 82% vastanutest, et kiivri kandmine ei mõjuta nende sõiduviisi. Eksperdid nagu dr Barbara Schmidt aga rõhutavad objektiivset riskide vähendamist, mida kiivri kandmine liikluses endaga kaasa toob.

Kiivri pakutav ohutus on eriti oluline vanematele jalgratturitele ja e-jalgratta kasutajatele. Samuti on leitud, et mitteseadusandlikud sekkumised, näiteks kohalikud kiivrite propageerimise kampaaniad, on oluliselt tõhusamad kui juriidilised regulatsioonid. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas areneb kiivri kandmise määr Münchenis ja kogu Saksamaal.

Kindel on vaid üks: Münchenist pärit jalgrattur sai oma kiivriga selge eelise ja tema kogemus võis julgustada teisi jalgrattureid sõitmisel kiivri kaitset mitte hooletusse jätma.

Allikad: tz.de, ich-trag-helm.de, dekra-roadsafety.com.