Suche
Mein Konto
Tehniline viga! Moosachi hiiglaslik tuuleturbiin seisab paigal – mis nüüd saab?
Moosachi uus tuuleelektrijaam on töötanud alates 2025. aasta septembrist, kuid hädas on tehniliste rikete ja juhusliku töökorraga.
Tehniline viga! Moosachi hiiglaslik tuuleturbiin seisab paigal – mis nüüd saab?
Moosachi vallas on uudistelehtedes vastvalminud tuuleelektrijaam – ja seda mitte mõjuval põhjusel. Kuigi Fürmooseni süsteem läks tööle alles 2025. aastal, pöörleb rootor vaid juhuslikult. Probleem: tootja Enerconi tehnilised probleemid, mis said märgatavaks juba mõnenädalase töötamise järel. Projektijuht Hans Zäuner avaldab olukorrale selget kriitikat ja on pahane tehase seiskumise pärast, kuna 2024. aasta suvel oli ehitus graafikus.
Tuulik on muljetavaldav 228 meetri kõrgune ja peaks olema üks moodsamaid tuulikuid. Kuid vaatamata vundamendi ja torni kiirele ehitamisele on tegevus nüüd piiratud. Pärast hüdraulilist defekti viimasel rootorilabal tekkisid raskused juhtimistehnoloogiaga, mis tõi kaasa regulaarseid tarkvaratõrkeid.
Probleemid ei ole üksikjuhud
Moosachi saatus pole paralleelideta. Sarnaseid tehnilisi tõrkeid on ka mujal. Alam-Saksi liidumaal Thomasburgi tuulepargi kaks tuuleturbiini on seiskunud, kuna rootori labadel avastati pragusid. Sarnaselt Baieri tuuleturbiiniga pärinevad need süsteemid samast tootmispartiist tootjalt Enercon. Operaator Stromwerke Schönau (EWS) lülitas süsteemid ettevaatusabinõuna välja, et vältida kahjustuste levikut. Tuulikute stabiilsus õnneks ohus ei ole, kuid sisemised praod ulatuvad kuni 1,6 meetrini ja jäävad alla normi.
Need juhtumid on osa suuremast probleemist. Federal Wind Energy Association on tuuleturbiinide kahjustuste kohta statistikat pidanud juba aastaid. Siiani on registreeritud 142 juhtumit, millest 39 on kahjustatud rootorilabad. Üldiselt võib selliseid kahjustusi liigitada „äärmiselt haruldaseks”, eriti arvestades Saksamaal asuvat ligikaudu 29 000 tuuleturbiini.
Turu areng ja kulustruktuur
Tuuleenergia turg on viimastel aastakümnetel läbi teinud muutusi. Kui 1980. aastatel olid tuulikute kulud umbes 4000 eurot kW kohta, siis praegu on need langenud 800–900 euroni kW kohta. Seda arengut mõjutavad aga kasvavad toorainehinnad ja süsteemiintegratsiooni nõuded. On ka muid kulusid, mis moodustavad umbes 30% puhastest süsteemikuludest. Kokku on 2 MW süsteemi projekti maksumus ligikaudu 3 miljonit eurot.
Lootus, mida taastuvenergia kasutamine äratab, on aga tehniliste probleemide tõttu muutumas arutelu keskmeks. Kas investorid eeldavad, et sellised olukorrad võivad kaasa tuua rahalisi kaotusi? Seni ei näe Fäuner investoritele olulist rahalist kahju. Enercon töötab aktiivselt lahenduste kallal tehnilistele väljakutsetele, mis võivad mõjutada paljusid teisi tuuleprojekte.
Nende süsteemide tõhusus on energia ülemineku elluviimisel ülioluline. Selleks, et tuuleturbiinid Baieris ja mujal töötaksid tõhusalt, on usaldusväärne tehnoloogia hädavajalik. Kas ja kui kiiresti lahendusi leitakse, selgub ja kindlasti mängib see ka tulevikus uudistes rolli.