Moori taastamine Aßlingis: uus elu ohustatud ökosüsteemide jaoks!

Moori taastamine Aßlingis: uus elu ohustatud ökosüsteemide jaoks!

Loitersdorf, Deutschland - Aßlingi vallas on hiljuti alanud Loitersdorfer Moor Renuturetion oluline projekt. Eesmärk on tagastada umbes kümme hektarit välja algsesse maastikku. Esimesed sammud on juba alustatud: Kerstin Brehm ja 15 pühendunud vabatahtlikku loendasid ja kaardistasid olemasolevad loomad ja taimed. Seda projekti toetab Ebersbergi energiaagentuur kampaania "Zukunft Plus" ja kliimabüroo "Co₂-Regio" osana.

Järgmise aasta kavandatud meetmed on ambitsioonikad. See hõlmab Moosachi kaldekanali veevoolu aeglustamist, ehitades ummikute kaldad ning drenaažikaevikute ja drenaaži eemaldamist. Selle eesmärk on luua mitmekesine märgala, mis ei mahu mitte ainult mitmesuguste taimede ja loomade majutamisega, vaid millel on ka potentsiaal säilitada. Prognooside kohaselt võis renageerimata ala absorbeerida igal aastal kuni 1,6 tonni kasvuhoonegaase. Üldiselt on projekti kulud peaaegu 240 000 eurot, mida finantseerivad kliimasertifikaadid.

raba renaturatsiooni tähendus

Rabade tähendust ei saa piisavalt kõrgel hinnata. Nad hoiavad kuni viis korda rohkem süsinikku ruutmeetri kohta kui metsad ja 500 korda rohkem kui ookeanid. Seda silmas pidades on murettekitav, et enam kui 90 % algselt 1,5 miljonist hektarist Moorist peetakse kuivaks. Kuivad -up rabad eraldavad umbes 50 miljonit tonni CO₂ aastas, mis vastab peaaegu 7 % kogu heitkogusest Saksamaal. Seetõttu on renatulatsioon hädavajalik, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid suures mahus ja edendada bioloogilist mitmekesisust.

Moore pole mitte ainult süsiniku sidumise jaoks olulisemad, vaid ka veetasakaalu reguleerimisel on neil ka keskne roll. Need ainulaadsed ökosüsteemid võivad säilitada 30 korda oma kuiva massi vees, mis aitab vältida üleujutusi ja üleujutusi. Rabade reneratureerimist saab läbi viia mitmesuguste meetoditega, sealhulgas anaeroobsete tingimuste taastamiseks, samuti põlisrahvaste taimede asustamise kaudu.

tuleviku pilk

Lootus on, et sood rohutirtsud võivad asuda ka renageerunud piirkonnas, mis on piirkonna seisundi näitaja. Kui projekt õnnestub, ei saaks see mitte ainult kliimakaitse positiivset signaali saata, vaid aidata kaasa ka ökosüsteemide stabiilsusele. Rabade reneratureerimist peetakse kliimamuutuste vastases võitluses võti. IPCC nõuab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 45 %, et piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadi Celsiuseni. See muudab algatused eriti väärtuslikuks Aßlingis.

Kogukonna jõupingutused on selliste projektide edendamiseks tingimata vajalikud. Elanikkonna ja poliitiliste otsustajate kaasamine on ülioluline keskmise rahastamise tagamiseks ning kliima- ja looduskaitse säästva edusammude tagamiseks. Võib anda kaugeleulatuva panuse kliima stabiliseerimisse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisse.