Nõmme renaturatsioon Aßlingis: uus elu ohustatud ökosüsteemidele!

Nõmme renaturatsioon Aßlingis: uus elu ohustatud ökosüsteemidele!

Hiljuti algas Aßlingi vallas oluline projekt Loitersdorfi nõmme taastamiseks. Eesmärk on tagastada umbes kümne hektari suurune põld algupärasesse rabamaastikku. Esimesed sammud on juba tehtud: Kerstin Brehm ja 15 pühendunud vabatahtlikku loendasid ja kaardistasid olemasolevad loomad ja taimed. Seda projekti toetavad Ebersbergi energiaagentuur kampaania "Zukunft Plus" osana ja kliimaamet "CO₂-Regio".

Järgmiseks aastaks kavandatud meetmed on ambitsioonikad. See hõlmab Moosachi nõlva kanali veevoolu aeglustamist tammide ehitamise ning kuivenduskraavide ja dreenide eemaldamise teel. Eesmärk on luua mitmekesine märg biotoop, mis mitte ainult ei mahuta erinevaid taimi ja loomi, vaid millel on ka potentsiaal säilitada CO₂. Prognooside kohaselt võib renatureeritud ala neelata aastas kuni 1,6 tonni kasvuhoonegaase. Projekti kogumaksumus on ligi 240 000 eurot, rahastatakse kliimasertifikaatide kaudu.

Niisamaa taasnatureerimise tähtsus

Turbaalade tähtsust ei saa ülehinnata. Nad salvestavad kuni viis korda rohkem süsinikku ruutmeetri kohta kui metsad ja 500 korda rohkem kui ookeanid. Seda arvestades on murettekitav, et enam kui 90% Saksamaa algsest 1,5 miljonist hektarist nõmmealast peetakse kuivendatud. Kuivendatud rabad eraldavad aastas umbes 50 miljonit tonni CO₂, mis moodustab peaaegu 7% Saksamaa heitkogustest. Seetõttu on renatureerimine CO₂ heitkoguste ulatuslikuks vähendamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks hädavajalik.

Turbaalad pole mitte ainult olulisemad süsiniku sidumiseks, vaid neil on ka keskne roll veetasakaalu reguleerimisel. Need ainulaadsed ökosüsteemid suudavad hoida vees 30 korda rohkem kuivkaalu, aidates ära hoida üleujutusi ja üleujutusi. Turbaalade taastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, sealhulgas uuesti niisutamist anaeroobsete tingimuste taastamiseks ja kohalike taimede rajamist.

Pilk tulevikku

Loodetavasti võivad renatureeritud alale asuda ka raba-jaaniussikad, mis on piirkonna seisundi indikaatoriks. Kui projekt on edukas, võib see mitte ainult anda positiivset signaali kliimakaitsele, vaid ka aidata kaasa ökosüsteemide stabiilsusele. Turbaalade taastamist peetakse kliimamuutuste vastase võitluse võtmeks. IPCC nõuab kasvuhoonegaaside heitkoguste 45% vähendamist aastaks 2030, et piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini Celsiuse järgi. See muudab sellised algatused nagu Aßlingi algatus eriti väärtuslikuks.

Kogukonna jõupingutused on selliste projektide edasiviimiseks hädavajalikud. Elanikkonna ja poliitiliste otsustajate kaasamine on rahastamise tagamiseks ning kliima- ja looduskaitse jätkusuutliku arengu tagamiseks ülioluline. Nii saab anda kaugeleulatuva panuse kliima stabiliseerimisse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisse.