Merz ja Macron suurendavad Putinile survet: sanktsioonid ähvardavad!

Merz ja Macron suurendavad Putinile survet: sanktsioonid ähvardavad!

Viimastel päevadel on taas tõusnud arutelu Ukraina konflikti üle ning fookuses on Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski võimalik kohtumine. Valju Lesseniel Saksamaa kantsler Friedrich Merz süüdistab Moskvat "viivitusstrateegias". Ta kritiseerib Putini nõutud eeltingimusi kui täiesti vastuvõetamatud ja kutsub üles Venemaad rohkem survestama.

Kahe presidendi kavandatud kohtumine pidi toimuma järgmise kahe nädala jooksul, kuid kell tiksub. Merz rõhutab, et nüüd on Moskva kord ning eurooplastel ja ameeriklastel on pall käes, kui kohtumist ei toimu. Kasvava rahulolematuse tõttu ähvardab Euroopa Liit juba uute Venemaa-vastaste sanktsioonidega, et suurendada survet ja lõpetada konflikt Ukrainaga.

Euroopa riikide reaktsioonid

Samal ajal on Venemaa korduvatele õhurünnakutele Ukrainale vastanud ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksa-Prantsuse ministrite nõukogu Toulonis tehtud ühisavalduses selgus, et need agressioonid ei jää vastuseta. Ukrainale on taas kord tagatud õhukaitse toetus ning sõjalise abi andmist kaalutakse tõsiselt. Õhus on sanktsioonide sahin; Sihikule võiksid võtta ka Venemaad toetavad ettevõtted kolmandatest riikidest. EL ja G7 on nendele meetmetele intensiivselt pühendunud.

Teema aktuaalsus peegeldub ka praegustes USA ja Venemaa kõnelustes. USA toetab Ukrainat tema püüdlustes taastada Venemaa kontrolli alla sattunud territooriumid. Kuidas päevauudised aruannete kohaselt on Ukraina soov täieliku territoriaalse terviklikkuse järele, sealhulgas Krimmi järele, katkematu. Venemaa seevastu lükkab tagasi igasugused järeleandmised ja kutsub Ukrainat NATOga liitumisest hoiduma.

Rahvusvahelised läbirääkimised

Donald Trump alustas hiljuti kõnelusi Putini ja Zelenskyga ning kuigi ta pole enam nii kindel, et kaks presidenti peagi kohtuvad, jääb ta optimistlikuks. Ta on pakkunud end vahendajaks enda, Putini ja Zelenski kolmepoolses vestluses. Nende diplomaatiliste manöövrite keskel on selge, et pinged ei leevene. Kui USA ootab Ukrainalt järeleandmisi territooriumi kaotamise vältimiseks, siis eurooplased on valmis oma rolli suurendama. 6. märtsile kavandatud ELi eritippkohtumine võib anda täiendavaid selgitusi Ukraina toetamise kohta.

Saab näha, kas kavandatud kohtumised ja läbirääkimised annavad käegakatsutavaid tulemusi. Fakt on see, et surve Venemaale suureneb, kui edusamme ei tehta. Olukord areneb ja maailm jälgib. Jääb vaid loota, et rahumeelne lahendus leitakse peagi.