Rohelised ja vasakpoolsed nõuavad: Tõsta miinimumpalk 15 euroni – tegutse kohe!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Rohelised ja vasakpoolsed nõuavad 6. juunil 2025 Bundestagis alampalga tõstmist 15 euroni, et võidelda vanadusvaesusega.

Grüne und Linke fordern am 6. Juni 2025 im Bundestag eine Erhöhung des Mindestlohns auf 15 Euro, um Altersarmut zu bekämpfen.
Rohelised ja vasakpoolsed nõuavad 6. juunil 2025 Bundestagis alampalga tõstmist 15 euroni, et võidelda vanadusvaesusega.

Rohelised ja vasakpoolsed nõuavad: Tõsta miinimumpalk 15 euroni – tegutse kohe!

Kuum teema poliitilises debatis: Saksa Bundestagi roheliste ja vasakpoolsete fraktsioonid suruvad peale miinimumpalga tõstmist 15 euroni. Täna, 6. juunil 2025, arutatakse täiskogu istungil asjakohaseid ettepanekuid, et võimaldada töötajatel elada vaesusevaba elu. Roheliste partei juht Katharina Dröge hoiatas hiljuti, et praegune 12,82-eurone kurss ei ole piisav vaesuse ennetamiseks vanaduspõlves. Just siin peitubki diskussiooni tuum, sest algatusega tahetakse tagada, et miinimumpalk oleks tulevikus üle vaesuspiiri ja pakuks seeläbi reaalset kaitset inimestele, kes peavad oma tööst elama. teatab fnp.de.

Mida SPD selle kohta ütleb? Erakond kutsus üles tõstma ka valimiskampaania ajal, kuid koalitsioonileppes jääb küsimus ebaselgeks. Miinimumpalk tõusis korduvalt vaidlusaluseks, eriti viimase must-punase valitsuse ajal. Kui liit rõhutab alampalgakomisjoni sõltumatust, siis SPD ridades on ilmne soov seaduslikuks sekkumiseks. See töötajate ja tööandjate esindajatest koosnev komisjon peaks intensiivselt tegelema küsimusega, kuidas saaks tulevase miinimumpalga põhineda kollektiivläbirääkimiste suundumustel.

Järgmine samm: miinimumpalga tugevdamine

Teine aspekt on see, et alampalga tõus ei põhine ainult kollektiivläbirääkimiste suundumustel, vaid seab eesmärgiks 60 protsenti täistööajaga töötajate mediaanpalgast. Uuringu kohaselt võiks miinimumpalk tõusta kuni 15,48 euroni aastaks 2027. See samm on vajalik mitte ainult rahvusvaheliste standardite saavutamiseks, vaid ka madalamapalgaliste elukvaliteedi parandamiseks. Varem jäi Saksamaa sageli sellest kontrollväärtusest alla. Järgmist otsust alampalga tõusu kohta oodatakse praegu 2025. aasta juuni lõpuks, kuigi selle arengu õigluse andmiseks on vaja kiiresti tegutseda. boeckler.de pakub selle kohta teavet.

Madalapalgalise sektori kontekstis on näha, et madalamasse sissetulekuvahemikku kuuluvate töötajate osakaal on viimastel aastatel langenud. Saksamaa Konjunktuuriinstituudi (DIW) andmetel töötas 2022. aastal madalapalgalises sektoris iga kuues töötaja – see on langus võrreldes enam kui 23 protsendiga umbes 15 aastat tagasi. See areng on eelkõige tingitud 2015. aastal kehtestatud kohustusliku miinimumpalga kehtestamisest ja selle tõstmisest. Siiski kostab hääli, mis nõuavad kiiremat kohanemist. tagesschau.de toob välja ka miinimumpalga eelised.

Pilk tulevikku

Suureks probleemiks on ka elukalliduse tõus ja inflatsioon. Ametiühingutel soovitatakse edaspidi läbi rääkida hinnatõusust kõrgemate palgakokkulepete üle, et kindlustada töötajate ostujõudu. Inflatsiooni mõju kodumajapidamiste finantsolukorrale ei tasu alahinnata. Ka rahvusvahelisel tasandil on selgelt näha, et Saksamaa on miinimumpalga osakaalu poolest mediaanpalgast keskmises vahemikus.

Debatt miinimumpalga üle pole kaugeltki lõppenud. Jääb üle loota, et praegused poliitilised jõupingutused annavad lõpuks eeskuju, mis toob paljusid inimesi tõeliselt kaasa – töö peaks ju end väärt olema.