Psühholoogilised puhangud: politsei võtab Augsburgis üha enam samme!

Psühholoogilised puhangud: politsei võtab Augsburgis üha enam samme!

Hiljuti toimus Lechhausenis murettekitav juhtum, mis taastas arutelu selle üle, kuidas tulla toime vaimse tervise eranditega ja politseitehnoloogia kasutamisega. 27-aastane noormees oli kriitilises olukorras ja tungis olulisest psühholoogilisest hädaolukorrast tüli käigus noaga kallale oma toakaaslast. Politsei oli sunnitud kasutama seadet Taser, et mees ajutiselt teovõimetuks muuta ja olukord kontrolli alla saada. Seejärel viidi kurjategija Augsburgi rajoonihaiglasse, kus ta jätkab arstiabi. BKH meditsiinidirektor prof Alkomiet Hasan väljendab suurt muret selle murettekitava arengu ja sellega kaasnevate üha sagedamini esinevate sotsiaalsete väljakutsete pärast.

Augsburgi juhtum ei ole üksikjuhtum. Sarnased juhtumid sagenevad üleriigiliselt, suurendades survet politseile psühholoogilistele kriisiolukordadele asjakohaselt reageerida. Poliitikud on tunnistanud vajadust võtta asjakohaseid meetmeid. Föderaalne siseminister Dobrindt plaanib föderaalpolitsei varustada taseritega – see samm on seaduseelnõus juba otsustatud ja ootab nüüd Bundestagi heakskiitu. Distantseerivate elektriliste impulssseadmete Taserite kasutamine on mõeldud selleks, et politsei saaks kriitilistes olukordades tõhusamalt ja proportsionaalsemalt tegutseda.

Taserite kasutamine: eelised ja puudused

Taserid võivad anda elektrilööke ja muuta inimesed töövõimetuks. Kas need on tõesti õiged viisid kriisiolukordade lahendamiseks? Politsei ametiühing (GdP) toetab neid plaane ja näeb Tasereid olulise vahendina hädaabiteenistuste igapäevaelus. Kriitikat tuleb aga erinevatest nurkadest. Operatsiooni vastased kardavad terviseriske – eriti haavatavate inimeste rühmade puhul, kes on psühholoogilises hädas.

• Die Linke fordert stattdessen einen stärkeren Fokus auf Deeskalation und Kommunikation in der Polizeiarbeit.
• Niedersachsens Innenministerin Behrens zeigt sich skeptisch in Bezug auf die Sinnhaftigkeit von Tasern.
• Dokumentierte Todesfälle nach Taser-Einsätzen werfen einen Schatten über die breite Akzeptanz dieser Technologie.

Kõnealune arutelu toob esile plahvatusliku liidese tehniliste seadmete vahel ja vajaduse võtta piisavalt arvesse inimlikke asjaolusid. Siin saab selgeks, et politseinike paremate ressurssidega varustamise vajaduse taga peitub ka suurem sotsiaalne probleem: kuidas toime tulla inimestega, kes on sattunud psühholoogilistesse kriisidesse? See ei puuduta ainult politseid, vaid ka ühiskonda tervikuna.

Viimased kuud on näidanud, et Tasereid kasutatakse juba iga päev üle kogu riigi. Ajal, mil psühholoogiliste probleemidega inimestega seotud politseioperatsioonide ja vahejuhtumite arv pidevalt suureneb, tekib ka küsimus, kuidas politsei sellistele väljakutsetele edaspidi reageerida saab. Poliitikute ettepanekud näitavad, et siin on vaja kiiresti tegutseda. Ainus, mis tuleb leida, on õige tasakaal ohutuse ja vaimuhaigete eest hoolitsemise vahel, et töötada välja pikaajalised elujõulised lahendused.

Lähikuud on otsustava tähtsusega, sest Liidupäev peab taserite kasutuselevõtu plaanid veel heaks kiitma. Kas sellel on soovitud mõju ja kuidas elanikkond sellele reageerib, on näha. Üks on aga kindel: politseitegelasi ootab ees keeruline malemäng, milles on kaalul turvalisus ja inimväärikus.

Praeguste arengute kohta põhjalikuma teabe saamiseks vaadake aruandlust aadressilt Augsburger Allgemeine, analüüsiaruanne alates päevauudised ja teaduslikud kaalutlused De Gruyter.