Võltspolitseinikud Münchenis: pensionärid kaotavad 130 000 eurot!

Võltspolitseinikud Münchenis: pensionärid kaotavad 130 000 eurot!

Viimasel ajal on Münchenis teatavaks saanud murettekitavad pettusejuhtumid, mis on suunatud just vanematele inimestele. Kaks pensionäri langesid hiljuti hoolimatute pettuste ohvriks, kus petturid esinesid politseinikena. Valju Õhtuleht München Helistajad püüdsid vanureid veenda, et nad paneksid oma väärtasjad turvalisuse tagamiseks ukse taha.

Esimesel juhul võeti ühendust üle 80-aastase naisega Ludwigsvorstadtist teisipäeva pärastlõunal. Helistaja kujutas endast naabrusesse sissemurdmise tõttu tajutavat ohtu. Seejärel pakkis pensionär roostevabast terasest potti ehted, sularaha ja deebetkaardid umbes 50 000 euro väärtuses ning asetas selle ukse ette. Tund hiljem olid pott ja väärtasjad kadunud.

Veel üks kohutav juhtum

Sarnane lugu juhtus 75-aastase Ismaningi pensionäriga, kes sai 23. juulil kõne väidetavalt politseinikult. Ta rääkis sissemurdmiste seeriast ja veenis naist, et ta pakkiks kõik sularaha, kuldmündid ja ehted suurde potti ning paneks need ka ukse ette. Ka sel juhul märkas pensionär 30 minutit pärast kõnet, et pott on kadunud. Saagiga tekitatud kahju tõusis 80 000 euroni.

Mõlemast juhtumist on politseile teatatud ja nad rõhutavad ohte, mida sellised pettused vanematele inimestele kujutavad. Õendusabi juhib tähelepanu sellele, et petturid võtavad sageli sihikule pensionärid, et sihipärase pettuse teel nende sääste saada.

Kaitsemeetmed ja ennetamine

Arvestades neid juhtumeid, on oluline tõsta vanemate täiskasvanute teadlikkust levinud petuskeemidest. Tihti kasutatakse näiteks nn lapselapsetrikki, mille puhul petturid esinevad pereliikmetena ja küsivad raha. Seenioreid tuleks kutsuda üles tundmatute kõnede suhtes kahtlustama ja helistaja isikusamasust konkreetsete küsimustega kontrollima.

Eriti oluline nõuanne on mitte võõrastele väärtasju kinkida. Panoraamhooldus soovitab küsimuste korral võtta ühendust numbril 110, kui kõne tundub kahtlane. Lisaks peaksid lähedased aktiivselt osalema oma eakate sugulaste kaitsmises, et vältida võimalikke kaotusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kasvav digitaliseerumine tekitab ka uusi pettusvorme, näiteks küberpettusi, mille puhul eakad meelitatakse lõksu andmepüügirünnakute ja valekirjade kaudu. Seetõttu muutub selliste meetodite õpetamine üha olulisemaks.