Haruldane mardikatunne: suur röövloom naaseb 100 aasta pärast!

Haruldane mardikatunne: suur röövloom naaseb 100 aasta pärast!

Põneva loodussündmuse käigus teatasid Lõuna-Baieri loodushuvilised ja teadlased leiust, mis peaks putukasõprade südamed kiiremini põksuma panema. Piirkonnas on pärast enam kui 100 aastat taas märgatud suurt kiskjat (Calosoma sycophanta), haruldast maamardikate perekonnast pärit mardikat. Eriti tähelepanuväärsed on teated, mis pärinevad peamiselt Münchenist, Bogenhausenist ja Moosachist, aga ka ümbritsevatest linnadest Freisingist ja Landshutist. Baieri Riikliku Metsandus- ja Metsandusinstituudi andmetel on seda leidu nüüd kinnitanud fototõendid.

Aga mis täpselt selle mardika nii eriliseks teeb? Suurkiskjapoeg sööb eelkõige ööliblika röövikuid ja seega on tal oluline roll kasuliku putukana. Kuna kliimamuutuste tõttu koiliikide arv suureneb, võivad suureneda ka probleemid tammepuudega. Need mardikad on väike lootuse allikas, sest üks suur röövloom sööb hooaja jooksul ära hämmastavalt 400 röövikut!

Mardikas looga

Viimane dokumenteeritud suur nukuröövli avastamine Baieri lõunaosas pärineb aastast 1906. Selle tähelepanuväärse mardika tagasituleku põhjuseks võib muu hulgas olla globaalne soojenemine, mis pakub talle sobivat elupaika. Väike nukuröövel (Calosoma inquisitor) võiks hoolimata tema haruldusest Lõuna-Baieris ka nendest muutustest kasu saada. Ajalooliselt on tõendeid selle liigi kohta Austria piiril Doonau orus.

Suur nukaröövel pole mitte ainult silmatorkav, vaid ka muljetavaldava välimusega: tema kehapikkus varieerub 17,5 ja 28 millimeetri vahel ning tema värvus võib ulatuda sinakasmustast kuldroheliseni ja isegi kergelt punakani. Silma torkavad pikisuunalise soonega kattetiivad, mille värvus võib varieeruda – tõeline looduslik kunstiteos.

Ökoloogiline tähtsus

Mardikad ja eriti suur kiskjapoeg annavad olulise panuse tervislikku ökosüsteemi. Nad asustavad peaaegu kõiki elupaiku maa peal ja täidavad looduslikus tasakaalus erinevaid rolle. Kiskjatena ei söö nad mitte ainult kahjureid, vaid teevad sama ka nende vastsed. Tõestus selle kohta, kui oluline on selliste kasulike organismide säilitamine bioloogilise kahjuritõrje jaoks. Praegu on väga populaarsed ka teised kasulikud mardikaliigid, näiteks lepatriinud, kes söövad elu jooksul kuni 40 000 lehetäi.

Baieri Riiklik Metsandus- ja Metsandusinstituut on kutsunud kodanikke üles teatama suure nukuröövli nähtudest, eriti piltide ja täpsete asukohtadega. See võib aidata paremini mõista ja võib-olla kaitsta selle ohustatud liigi populatsiooni.

Nukuröövlite palett

Pronotum on oluline tunnus kahe poegade röövloomade liigi eristamisel. Suurel kiskjal on ristsagaraline eesnääre, mis eristab teda selgelt teistest mardikaliikidest, väikesel kiskjal on aga ovaalne pronoot. Vaatamata sarnasustele on mõlemad liigid unikaalsed esindajad nukkkiskjate (Calosoma) perekonnas. Need mardikad on tõelised ellujääjad ja talvituvad maapinnas täiskasvanuna kuni kolm aastat.

Üldiselt näitab poegade röövloomade naasmine meie piirkonda, kuidas loodus suudab muutuvate tingimustega kohaneda, ning tuletab meile meelde, kui oluline on kaitsta ja väärtustada meie kohalikke kasulikke putukaid. Nende põnevate mardikate kohta lisateabe saamiseks pakub LWF allalaadimiseks infolehte mõlema liigi portreedega, et muuta populatsioon looduskaitsega veelgi aktiivsemaks.