Harv mardikatunne: suured nukuröövlid naasevad 100 aasta pärast!

Harv mardikatunne: suured nukuröövlid naasevad 100 aasta pärast!

Bogenhausen, Deutschland - Põneval loodusüritusel teatasid Lõuna -Baieri loodusesõbrad ja teadlased leid, mis peaks putukasõprade südamed kiiremini lööma. Suure nukuröövlit (Calosoma Sycophanta), mis on veoautode perekonna haruldane mardikas, märgati selles piirkonnas enam kui 100 aasta pärast uuesti. Eriti tähelepanuväärsed on aruanded, mis pärinevad peamiselt Münchenist, Bogenhausenist ja Moosachist, aga ka ümbritsevatest Freingi ja Landshuti linnadest. See leid on kinnitatud [Baieri riikliku metsa- ja metsanduse instituudi] andmetel (https://www.lwf.bayern.de/cms04/service/presse/379213/index.php).

Aga mis teeb selle mardika täpselt nii eriliseks? Suur nukuröövel sööb peamiselt öiseid voldid ja seega mängib olulist rolli saajana. Kliimamuutustest tingitud koiliikide arvu suurenemisega võivad ka tamme probleemid suureneda. Need mardikad on väike lootus, sest üks suur nukuröövel sööb hämmastavalt 400 röövikut hooaja kohta!

Ajalooga mardikas

Suure nukuröövli viimati dokumenteeritud vaatamise Lõuna -Baieri -s pärineb 1906. aastast. Selle tähelepanuväärse mardika tagasituleku võib omistada muu hulgas globaalse soojenemiseni, mis pakub talle sobivat elupaika. Nendest muudatustest võiks kasu saada ka väikese nukuröövel (Calosoma inkvisiitor), hoolimata selle haruldusest Lõuna -Baieris. Ajalooliselt on Austria piiril asuvas Doonau orus sedalaadi tõendeid.

Suur nukuröövel pole mitte ainult silmatorkav, vaid ka muljetavaldav välimus: selle keha pikkus varieerub vahemikus 17,5 kuni 28 millimeetrit ja selle värvimine võib ulatuda sinisest soost kuni kuld -roheliseni ja isegi kergelt punaseni. Pikisuunalised katte tiivad, mis võivad oma värvi erineda, on silmatorkavad - tõeline loomulik kunstiteos.

Ökoloogiline tähendus

ja eriti suur nukuröövel annavad tervisliku ökosüsteemi otsustava panuse. Nad koloniseerivad peaaegu kõik Maa elupaigad ja võtavad loomulikus tasakaalus erinevad rollid. Röövlitena ei söö nad mitte ainult kahjureid, vaid teevad ka oma vastseid. Tõestus selle kohta, kui oluline on selliste kasude säilitamine bioloogiliste kahjurite kontrolli jaoks. Praegu on ka muid kasulikke mardikaliike, näiteks leedimardikaid, mis hävitavad nende elu jooksul kuni 40 000 lehetäi.

Baieri osariigi metsa- ja metsanduse instituut on kutsunud kodanikke teatama suure nukuröövli vaatlustest, eriti piltide ja asukohtadega. See võib aidata paremini mõista selle ohustatud viisi olemasolu.

nukuröövlite vahemik

Kahte tüüpi nukuröövide eristamisel on kaelakilp oluline omadus. Suure nukuröövel on ristiga kaetud kaelakilp, mis tõstab selle selgelt teistest mardikaliikidelt maha, samas kui väikese nukuröövel on ovaalne kaelakilp. Vaatamata nende sarnasustele on mõlemad tüübid nukuröövlite perekonnas ainulaadsed esindajad (Calosoma). Need mardikad on tõelised ellujäämiskunstnikud ja talvituvad maas kuni kolm aastat täiskasvanud loomadena.

Üldiselt näitab suure nukuröövli tagastamine meie piirkonda, kuidas loodus saab muutunud tingimustega kohaneda ja meenutada meile oma kodumaiste kasusaajate kaitsmist ja hindamist. Nende põnevate mardikate kohta lisateabe saamiseks pakub LWF allalaadimiseks mõlema liigi portreedega lendlehte, et elanikkond oleks looduskaitsesse veelgi aktiivsem.