Kohustuslik ajateenistus tagasi? Sakslased nõuavad ajateenistust kõigile!

Kohustuslik ajateenistus tagasi? Sakslased nõuavad ajateenistust kõigile!

Milline näeb välja ajateenistuse tulevik Saksamaal? See küsimus on praegu paljude kodanike peas ja hiljutine uuring näitab, et kolm neljandikku sakslastest sooviksid kohustusliku ajateenistuse taastamist. Valju MDR Enamik vastajatest toetab nii ajateenistust kui ka ühiskondlikku tööd naiste ja meeste puhul. Huvitav on see, et ainult 18% kutsub ajateenistusse ainult mehi. Eriti kõrge on heakskiit liidu ja SPD poolehoidjate seas, samas kui suurem osa vasakpoolseid vastaseid on selle vastu.

Kuid lihtsat ajateenistusse naasmist, nagu mõned ette kujutavad, peetakse raskesti teostatavaks. Hamburgi Bundeswehri ülikooli politoloog Severin Pleyer väljendab muret, et veel pole selge, mis peaks olema taaskehtestamise eesmärk: kas rohkem sõdureid või reservväelasi. Alates kohustusliku ajateenistuse peatamisest 2011. aastal on paljud vajalikud struktuurid, näiteks rajooni sõjaväelaste asendusbürood, demonteeritud. Kannatada on saanud ka arstide kogunemispunktid ning kasarmute seisukord jätab soovida. Lisaks on puudu koolitajatest ja ebaselge pilt praegu ajateenistuses olevate isikute osas, mistõttu peetakse kiiret ajateenistusse naasmist vaevalt võimalikuks. ZDF teatatud.

Geopoliitilised mõjud ja julgeolekupoliitilised muutused

See arutelu kohustusliku ajateenistuse üle on muu hulgas reaktsioon geopoliitilistele muutustele Euroopas. Pärast seda, kui USA lakkas olemast Ukraina jaoks usaldusväärne partner, on arutelu selle taaskehtestamise üle uuesti elavnenud. Deutschland.de rõhutab, et ajateenistus võeti kasutusele 1956. aastal julgeoleku suurendamiseks külma sõja ajal. Sel ajal nõuti täisealistelt meestelt ajateenistust 6–18 kuud või teise võimalusena sotsiaalvaldkonnas üldkasulikku tööd. Üleminekut professionaalsele armeele ajendas usk, et professionaalsem vägi suudab paremini vastata kaasaegse sõjapidamise nõudmistele.

Selles kontekstis nähakse ajateenistust nii sõdurite värbamise võimaluse kui ka sotsiaalse vastutuse vahendina. Samas hoiatatakse ka, et taasaktiveerimist ei pruugi pidada pikaajaliseks lahenduseks. Kriitikud väidavad, et Euroopas tuleb keskenduda kaitseliitudele, kogu Saksamaal on diskursus endiselt maksustatud, kuna pooldajad nõuavad kiiret naasmist kohustusliku teenistuse juurde. Bundeswehri eesmärk on 2031. aastaks kasvada umbes 180 000 sõdurilt 200 000 sõdurini ja arutelul kohustusliku ajateenistuse üle võib selles otsustav roll olla.

Selle intensiivse arutelu eelised ja puudused kohustusliku ajateenistuse üle Saksamaal jäävad päevakorda ning oodata on, kuidas poliitikud reageerivad elanikkonna selgele enamusele. Kui vaadata kodanike arvamusi, saab selgeks: teemal on potentsiaali avaldada kestev mõju homsetele julgeolekupoliitilistele diskursustele.