125 aastat Thalkirchenit: raftingust meelelahutuseni!

125 aastat Thalkirchenit: raftingust meelelahutuseni!

21. juunil 2025 tähistab Thalkirchen tähtsat aastapäeva: 125 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1900 liideti linnaosa Müncheniga. See sündmus oli sügavalt seotud raftingu ajalooga. Võtmehetk oli parveliikluse keskmaade rajamine, mis muutis kaupade vedamise üle Isari. Thalkircheni mainiti esmakordselt kirjalikult juba 1268. aastal ja see sai alguse väikese talukülana, enne kui sellest sai 19. sajandil parveliikluse keskus.

Müncheni parvereisi hiilgeaeg leidis aset 1860. aastatel, umbes 40 aastat enne ühendamist. Tol ajal täitsid parvetajad ja nende lamedad puidust paadid industrialiseerimise tulemusena tekkinud suure puidunõudluse. Müncheni-Thalkircheni raftingu kultuuriühingu asutajaliige Helga Lauterbach on selle transpordiliigi põnevat ajalugu uurinud üle 30 aasta. “Isari kanali äärne Notlände oli parvetajate jaoks oluline lähtepunkt,” selgitab ta. "Nad pidid oma teel ületama arvukalt takistusi, näiteks Georgensteini – see oli tõeline väljakutse!"

Majandussektorist vaba aja veetmiseks

Aja jooksul langes parveliiklus: Isari oru raudtee ehitamine ja sellega kaasnev puidutriivi vähenemine muutis parveliikluse iganenuks. Thalkirchneri raudteejaam, mille rööbasteed kunagi Maria-Einsiedel-Straße ja Mühlbachi vahel kulgesid, on nüüdseks teinud teed supermarketile. Alates 1900. aastast toimus liiklus Thalkircheni uute keskmaade kaudu. Tänapäeval on traditsiooniline parveliiklus muutunud turismimagnetiks – igal aastal randub seal umbes 500-600 parve.

Elu jõel on alati olnud seotud eriliste traditsioonidega. "Thalkirchner Bratwurst" olid mõnulemisperioodil kohalikud toidud, mis olid palverändurite ja parvetajate seas väga populaarsed. Paavst Pius VI andis 1780. aastal palverännakute täiskogu indulgentsi, mis suurendas oluliselt piirkonna populaarsust. Püha Maria Thalkircheni palverännakukirik, mille algne kesklinn oli selle ümber rühmitatud, on tänapäevalgi vaatamisväärsus.

Viimased parvede maad ja nende tähendus

Tänapäeval on Thalkirchenis asuv Zentrallände viimane allesjäänud Floßlände Münchenis, samas kui kunagised olulised Floßlände, nagu Untere Lände ja Obere Lände, on minevik. Viimane asus Ludwigsbrücke kohal ja oli oluline parvede lammutamiseks ja puidu ladustamiseks – asjaolu, mis viis Holzstrasse nime andmiseni. Untere Lände oli aastaid Münchenis parvetamise peamiseks maandumiseks ja 1870. aastal peeti seda üheks suurimaks jõesadamaks Euroopas.

Parveliikluse järkjärgulise vähenemisega kasvas ka raudtee kasutamine, mistõttu parvetamine muutus transpordivahendina drastiliselt vähem oluliseks. Nüüd asub Zentralländel ka restoran, mis on ümber ehitatud 19. sajandi villast, mis meelitab ligi nii kohalikke kui turiste ning hoiab elus Thalkircheni parvetamise ajalugu.

Thalkircheni ja selle parveliikluse ajalugu ei ole mitte ainult osa Müncheni linna ajaloost, vaid peegeldab ka muutusi ühiskonnas ja majanduses, mis on piirkonda sajandite jooksul kujundanud.

Lisateavet leiate aadressilt hallo-muenchen.de ja üles Vikipeedia.