Kummitusrongijaamad: unustatud säilmed, millel on uus liikuvuspotentsiaal!
Avastage Saksamaa unustatud kummitusrongijaamu ja nende jätkusuutliku liikuvuse potentsiaali – vaadake transpordi üleminekut.

Kummitusrongijaamad: unustatud säilmed, millel on uus liikuvuspotentsiaal!
Kasutamata rongijaamad – neid nimetatakse kummitusrongijaamadeks ja need kannavad endas sündmusterohke mineviku jälgi. Need ajaloo säilmed ei anna mitte ainult tunnistust poliitilistest pingetest ja majanduslikest murrangutest, vaid võivad olla ka võtmetähtsusega transpordi üleminekul 21. sajandil. Valju Merkuur Kummitusrongijaamad on mahajäetud kohad, mis kunagi kuulusid transpordivõrku, ja suur osa sellest, mis neid kunagi määratles, saab maapiirkondades taaselustada.
Algselt seostati kummitusrongijaamu peamiselt Berliinis kasutamata S-Bahni ja U-Bahni jaamadega. Need jaamad, mis suleti Lääne-Berliini jagamise ajal, pakuvad nüüd suurt potentsiaali taasaktiveerimiseks. Selle näiteks on Müncheni Olümpiastaadioni rongijaam, mis avati 1972. aastal olümpiamängude ajaks, kuid suleti 1988. Sarnaselt teiste mahajäetud jaamadega saaks selle jaama taas ellu äratada ja sellest saaks osa uuest jätkusuutlikust liikumisvõrgustikust.
Kummitusrongijaamade roll
Paljude rongijaamade sulgemine pärast Berliini müüri ehitamist avaldas transpordi infrastruktuurile püsivat mõju. Potsdamer Platz ja Nordbahnhof olid vaid mõned mõjutatud jaamad, kuhu Lääne-Saksamaa rongid enam ei pääsenud. Selliseid lugusid võib leida kõikjalt Saksamaalt ja need kajastavad põnevat võimalust neid kohti üleriigiliste projektide kaudu taaselustada.
Kuidas Merkuur rõhutab, et paljud aktiivsed projektid näitavad, et kummitusrongijaamad on enamat kui lihtsalt mahajäetud kohad riigis. Õige lähenemisviisi korral võiksid need rongijaamad uuesti mängu tulla ja mitte ainult muuta reisikäitumist, vaid ka maapiirkondi paremini ühendada. Hannoveri D-tunnel, ehitusprojekt, mida kunagi ei lõpetatud, on veel üks näide kasutamata jäänud võimalustest selliste struktuuride potentsiaali ära kasutada.
Majanduslikud kaalutlused
Pilk finantsaspektidele: 1. novembrist 2024 kuni 31. oktoobrini 2025 kõikus Mehhiko peeso (MXN) ja Colombia peeso (COP) vahetuskurss märkimisväärselt. Keskmine kurss oli 212,54 COP MXN kohta, samal ajal kui andmete kohaselt registreeriti kõrgeim kurss 29. juulil 2025, 222,59 COP. Peeso väärtus langes samal ajal võrreldes COP-iga 4,75% – see viitab sellele, et vanade rongijaamade taasaktiveerimisel tuleb arvestada ka majanduslike kaalutlustega.
Kuidas aeg lendab! Kui kunagi oli elav reisimine, seisavad kummitusrongijaamad nüüd paigal ja ootavad taaselustamist. Nende kohtade potentsiaal on tohutu ja õige plaan võib mitte ainult maapiirkondi taaselustada, vaid ka muuta meie mõtteviisi liikuvusest.