Õigeksmõistmine pärast noarünnakut: enesekaitse või küsitav kaitse?

Õigeksmõistmine pärast noarünnakut: enesekaitse või küsitav kaitse?

Augsburgi ringkonnakohus langetas 2024. aasta detsembris Königsplatzil toimunud noarünnaku kaasuses plahvatusliku otsuse. 31-aastane kohtualune mõisteti ootamatult õigeks, mis võib nii mõnelegi päeva kergendusohkeks osutuda. Pärast narkoäri puhkenud tüli ümber peetud kohtuprotsess lõppes küsimusega: kas see oli enesekaitse või mitte?

Ohver, 34-aastane mees, sai kaela tugeva noaga lõike. Kuid tõendid olid kriitilised: kohus ei saanud välistada, et kannatanu võis olla ka noaga relvastatud. "Kostja tegutses kavatsusega kaitsta oma sõpru," ütles kohus. See avas põneva juriidilise territooriumi, sest kui kohtualune oleks reaalselt tegutsenud enesekaitse või hädaabi eesmärgil, oleks see tema tegu õigustanud.

Enesekaitse ja hädaabi: lähemalt

Sellistes plahvatusohtlikes olukordades mängib Saksamaa kriminaalõigus otsustavat rolli. Kriminaalkoodeksi paragrahvi 32 järgi on enesekaitse kriminaalõiguses olulisim põhjendus ja selle nõuded on ranged. See tähendab: Selleks, et kaitsetoimingut saaks lugeda õigustatuks, peab toimuma käimasolev ja ebaseaduslik rünnak. Õigeksmõistetud kohtualuse puhul oleks võinud sellise põhjusena kasutada vältimatut abi tema sõpradele, kui kohus oleks enesekaitseks olukorra kinnitanud. Seadus Üksikisik juhib tähelepanu, et agressiivse rünnaku korral peaks kaitsmine toimuma ründavaid õigushuve rikkumata.

Lisaks märkis kohus, et küsimus, kas kannatanu kasutas nuga, ei olnud kohtuotsuse tegemisel määrava tähtsusega. Kui nuga oleks tegelikult rolli mänginud, oleks olnud kavatsus osutada vältimatut abi ja kohus oleks pidanud tuginema kriminaalkoodeksi paragrahvile 34, mis on õigustav hädaseisund. Eksamio selgitab ka, et õigustatud hädaabi andmiseks ei tohi otseselt sekkuda rünnatava õigustesse.

Õigeksmõistva otsuse tagajärjed

Pärast ligi viit kuud vahi all viibimist pääses õigeksmõistetud mees lõpuks vabadusse. Kohtus kinnitati, et tegutsedes püüdis ta end ja sõpru oma teadmiste ja tõekspidamiste kohaselt kaitsta. Kostjal on nüüd võimalus pöörduda kohtusse, et nõuda hüvitist vanglas viibitud aja eest. See võib olla mitte ainult rahaline hüvitis, vaid ka viis oma nime ja au taastada.

Määrus tekitab arvukalt küsimusi pingete kohta enesekaitse ja ohu tajumise vahel. Ühiskonnas, kus uimastitega seotud kuritegevus ja vägivaldsed vastasseisud on pidevad probleemid, on näha, kuidas õiguslikud pretsedendid kujunevad.

Üldiselt on see otsus järjekordne mosaiik arutelus enesekaitse ja meie kooselu reguleerivate seaduste üle. Doonau kuller tegeleb selliste juhtumitega kaasnevate sotsiaalsete väljakutsetega.