Vandalism ratastoolide vastu: staažikas naine võitleb meeleheitlikult abi saamiseks!

Vandalism ratastoolide vastu: staažikas naine võitleb meeleheitlikult abi saamiseks!

63-aastane Gabi Messerer elab Münchenis Isarvorstadtis ja on olnud ratastoolist sõltuv üle kümne aasta. Tema kahjustus tuleneb halvatuse sümptomitest, mille ta kannatas mägedes matkates. Gabi ei võitle mitte ainult füüsiliste katsumustega, vaid ka igapäevaste ligipääsetavuse ja toetamise takistustega omaenda keskkonnas. Kaks aastat tagasi eemaldati tema sisehoovis asuv ratastooli parkimiskoht, mis muutis tema olukorra palju keerulisemaks. Tema ratastooli keldrisse hoiustamise katse ebaõnnestus, kuna kaldtee oli liiga järsk ja seda peeti liiga ohtlikuks. "Mul pole kohta, kuhu saaksin oma asju turvaliselt panna," kurdab Gabi. Selle asemel istub tema suur elektriline ratastool nüüd trepikojas, blokeerides sissepääsu ja muutudes pidevaks probleemide allikaks.

Asja teeb hullemaks see, et tema kerge elektriratastool, mida ta saab iseseisvalt kasutada, sai hiljuti pärast prügikuuri jätmist kahjustada. Kuna ratastool ei ole kindlustatud, peab Gabi nüüd proovima leida vajalikke vahendeid uue E-Fix ratastooli jaoks. Tema rahaline olukord on pingeline, ta elab kodanikurahast ja haigekassal pole võimalust talle uut ratastooli rahastada, sest ta on suure ratastooli eest juba tasunud. Gabi on juba ühendust võtnud puuetega inimeste nõukoguga, kuid vajab endiselt tuge.

Juurdepääsetavus fookuses

Juurdepääsetavuse probleem läbib paljude puuetega inimeste elusid. Lebenshilfe.de teabe kohaselt on ülioluline tõkked lõhkuda, et võimaldada kõigile inimestele enesemääratletud liikuvust. Siin mängib olulist rolli juurdepääs ühistranspordile. Paraku jääb täitmata seadusega nõutud eesmärk, et kogu ühistransport oleks 1. jaanuariks 2022 takistusteta. Puuetega inimesed kogevad igapäevaelus sageli takistusi, nagu ummistunud kõnniteed ja ebapiisavalt varustatud transpordivahendid.

Nagu Inimõiguste Instituut teatab, on enesemääratud liikuvus inimõigus. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kohustab riiki looma tingimused, mis võimaldavad enesemääratletavat liikumist. Kuid hoolimata nendest määrustest iseloomustavad paljude inimeste igapäevaelu endiselt tõkked. Münchenis püüab linn pakkuda nõu, et toetada puuetega inimesi oma kodu ümberehitamisel. Juurdepääs takistusteta ühistranspordivõimalustele jääb aga sageli keeruliseks ja paljudele raskesti kasutatavaks.

Otsib lahendusi

Müncheni linna võiks kutsuda üles võtma teerajaja rolli puuetega inimeste ees seisvatele väljakutsetele lahenduste leidmisel. Gabi Messererer ja paljud teised sarnases olukorras olevad inimesed esitavad tungivalt küsimuse, kuidas saab terviklikku juurdepääsetavust rakendada mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Kohaliku transpordi plaan peab kiiremas korras arvestama puuetega inimeste vajadustega, et võimaldada kõigil iseseisvalt ringi liikuda. Tee sinna on kivine, kuid hädavajalik – mitte ainult Gabi Messereri elukvaliteedi, vaid kogu ühiskonna jaoks.

Jääb vaid loota, et peagi võetakse asjakohaseid meetmeid, et luua kõigile kaasav München, kus keegi ei jää maha.

Lisateabe saamiseks leiate artikleid siit tz, Elu toetamine ja Inimõiguste Instituut.