Hadern arutleb: kuidas kerjavad jõugud naabruskonda koormavad!
26. oktoobril 2025 arutasid 280 Haderni kodanikku kodanikukoosolekul kerjavaid jõukusid, julgeolekumuresid ja lahendusi.

Hadern arutleb: kuidas kerjavad jõugud naabruskonda koormavad!
Hadernis on elanike mured ja hirmud päevakorral. 26. oktoobril 2025 toimus Evelyne Mengesi (CSU) juhitud kodanike koosolek, kuhu kogunes umbes 280 kodanikku, et arutada nende linnaosa puudutavaid väljakutseid. Keskseks probleemiks oli arvatavate kerjajate jõukude olemasolu spaapargi asulas, mis tekitas küsimusi ohutuse ja puhtuse kohta. Politsei teatas, et kodutud viibisid sageli Kriegerheimstrassel ja Pfundmayerstrasse/Maenherstrasse/Senftenauerwegil. Lisaks väljendasid elanikud muret "maffialaadsete struktuuride" pärast ja isegi kahtlustasid selles kontekstis inimkaubandust.
Kohtumine avas aruteluvälja elanike igapäevaelus kogetavate probleemide üle. Kuumad teemad olid ka prügiprobleemid, tuleoht ja laste ohutus. Üks soovitus selle probleemi lahendamiseks oli eraldada aiaga Schröffelhofstrasse/Menaristrasse sild – meede, mis leiti minevikus olevat tõhus. Kõik sellekohased ettepanekud kiideti heaks ainult ühe vastuhäälega. Politseijaoskonna juht Matthias Schneller rõhutas, et tõsiseid lahendusi pole kerge leida ning politsei on piirkonnas juba läbi viinud umbes 60 kontrolli, mille kohta on ka aruandeid tehtud.
Vaade kerjusrühmadele ja tugisüsteemidele
Kerjajate jõukude fenomen Münchenis äratab ka riikliku tähelepanu. Müncheni kodutute abiprogrammi “Aktion Brücke” algataja Anja Sauer andis hiljuti teavet kerjuste tuvastamise kohta. Paljud neist on tegelikult kerjajate jõukude liikmed, kes kasutavad kogutud annetusi kuritegelikul eesmärgil. Need inimesed nõuavad toidu küsimise asemel sageli pealetükkivalt raha, mis võimaldab eristada neid tegelikult abivajajatest ja vaikset kohta eelistavatest kodututest. Sauer hoolitseb regulaarselt umbes 550 kodutu eest.Vaatamata abipakkumistele on elanikkonna toetus eksperdi hinnangul sageli ebapiisav.
Diakonie Saksamaa andmetel elavad paljud neist kerjustest äärmises vaesuses. Sageli on nad pärit Lõuna- ja Kagu-Euroopast, näiteks Rumeeniast, ja neil puudub juurdepääs sotsiaaltoetustele. Vestluste kaudu saate aimu nende inimeste tegelikest vajadustest. Olukord muutub eriti kriitiliseks siis, kui kerjused käituvad agressiivselt, kuna see tekitab möödujates ebamugavust.
Abi ja alternatiivide pakkumised
See muudab veelgi olulisemaks küsimuse, kuidas aidata linna kodutuid ja kerjuseid. Soovitatav on mitte raha anda, vaid küsida, millised konkreetsed vajadused on, näiteks soojuse või toiduga. Arvestada tuleks ka kerjajate jõukude taga olevaid organisatsioonilisi struktuure, sest paljud kerjused ei tohi oma annetusi hoida ja on range kontrolli all. Vaiksele abile on aga ka alternatiive, näiteks soojendus- või dušibussid, mis on Berliinis juba aastaid edukad olnud. Struktuurne abi ja vabatahtlike pühendumus on jätkusuutliku toetuse pakkumiseks hädavajalikud.Müncheni elanikke kutsutakse üles nende väljakutsetega aktiivselt tegelema.
Samas tuleb loota, et linna vastutajad ja politsei jätkavad koostööd Haderni elutingimuste parandamiseks ja murelike kodanike kuulamiseks.
Linna järgmised sammud on otsustava tähtsusega, et leida tasakaal turvalisuse, korra ja vajaliku inimabi vahel.Kodanike esindajad näivad olevat valmis võtma asjakohaseid meetmeid.