Corder Group Riot Münchenis: kaasamise ja enese määramise mäss!

Corder Group Riot Münchenis: kaasamise ja enese määramise mäss!

Marienplatz, 80331 München, Deutschland - Laupäeva pärastlõunal muutus Münchenis asuv Marienplatz ise määramise ja vastupanu etapiks. "Corder Group Riots" - vastavalt selle sündmuse motole, mis tõi kokku paarsada inimest ja mida korraldas pühendunud rühm, mis seab puuetega inimeste õigused esiplaanil. Korraldaja Patricia Koller ei teinud asju. Oma elektrilise ratastooliga võitles ta lavale ja rääkis: "Me ei taha kahetseda, me ei taha enam küsida, me oleme mäss!" Ta kutsus mikrofoni ja lükkas ebamugavusi praeguste sotsiaalsete ja poliitiliste tingimuste osas.

Sündmus, mis pakkus muusikalist meelelahutust koos trummigrupi ja DJ Georgiagiga, pakkus ruumi ka mõjutatud isiklikele teadetele. Koller kinnitas oma kõnes keskseid küsimusi: ise määratletud elu, osalemine ja juurdepääsetavus. Tema kriitika ei olnud mitte ainult sotsiaalsete tõkete, vaid ka valitsuse ja puuetega inimeste hüvitiste kavandatud kärbete vastu. Paljud osalejad pidasid neid sisselõikeid sammuna võrdse osaluse sammuna.

õigusraamistiku tingimused

Ürituse võtmemoment oli nõudlus ÜRO puude õiguste konventsiooni täieliku rakendamise järele (UN-BRK), mis võeti vastu juba 2006. aastal ja selle eesmärke võib kirjeldada kui hilinenud. See on oluline rahvusvaheline dokument, mis tagab umbes miljardi puuetega inimesele kogu maailmas tagatud, sealhulgas juurdepääs haridusele ja barjäärile tasuta ühiskonnale. Saksamaa allkirjastas konventsiooni 30. märtsil 2007 ja see jõustus 26. märtsil 2009. Alustati puuetega inimeste selget paradigma nihet puuduliku meditsiinilise mõistmise eemal inimõiguste lähenemisviisile, mille eesmärk on eriti realiseerida puuetega inimeste inimõigusi.

Föderaalvalitsus käivitas ka riikliku tegevuskava, et tagada võrdsed võimalused hariduses ja töös ning võimaldada ise määratletud osalust. Puuetega inimeste õiguste komitee loodi kokkuleppe regulaarseks kontrollimiseks. Kuid nagu hiljutised sündmused juba näitavad, on rakendamisel veel palju paranemisruumi, nii et Patricia Kolleri ja Katrin Langensiepeni nõudmised, mis on praegune roheliste parlamendiliige, on ainult arusaadavad.

võrdsete võimaluste üleskutse

Selle keskmes on puuetega inimeste kui inimõiguste kandjate tunnustamine. Riigil on kohustus neid õigusi austada, tagada ja kaitsta. Keskmine küsimus jääb: kas oleme ühiskonnana valmis võtma vajalikke samme tõeliselt kaasava ühiskonna loomiseks? Meie ees on veel palju tööd. Un-BRK ja selle rakendamine ei tohi mitte ainult seaduslikuks, vaid ka muidugi ka küsimuseks.

Ükskõik kuhu see tegelikult ka ei lähe, jääb see üle vaadata. Kuid üks on kindel: puuetega inimeste hääled ei saa enam ignoreerida.

Lisateavet Un-BRK ja selle mõju kohta puuetega inimeste poliitikale Saksamaal leiate aruannetest ydeuts < "https://www.bmas.de/de/sociales/teilhabeund-inchion/politik-fuer-menschen-mit-beimmerungen/behindertrechtrechtrechtrechtrechtsrechtsrechts-verlten/beindertenrechtrechtrechtsrechts> ja inimõiguste instituut .